airBalticu kasutuses oli juuni alguse seisuga kaheksa 145 reisijakohaga Bombardier CS300 lennukit, 11 rohkelt lennutunde kogunud Boeingut ja 12 Bombardieri 76kohalist turbopropelleritega mudelit Q400. Asjatundjaile oli ette teada, et Boeing 737 asendatakse peagi CS300ga ning Q400 asemele tuleb uus mudel.
Uudiskünnis ületatud
CS300 esimesena kasutusele võtnud lennukompanii teatas, et senisele tellimusele lisaks on kokku lepitud veel 30 lennuki ostuks ja sama palju lisandub ostuoptsioone. 12 CS300 tulevad airBalticu kasutusse lähiajal varasema lepingu alusel ja vahetavad välja Boeingud. Seega võib lennufirma hakata tulevikus opereerima kuni 80 lennukiga, mis kõik on üht tüüpi. Lõunanaabritest saab Euroopa suurim Bombardieri C-seeria kasutaja, kui aga kõik ostuoptsioonid realiseeritakse, siis on ka maailma esikoht käeulatuses. Senine suurim tellimus C-seeriale on USAst, Delta Air Lines ostab 75 väiksemat CS100 versiooni. Üllataval kombel ei olnud airBalticu pressiteates seda versiooni mainitudki. Väga sageli lubab tootja ostuoptsioonide puhul muuta vajadusel ostetavate lennukite versiooni. CS100 tunduks Q400 asendajana loogilisem valik kui CS300.
Odavlennukompanii tunnus
Maailma edukaimad odavlennukompaniid on sageli rõhutanud, et edu aluseks on olnud vaid ühe lennukimudeli kasutamine. Southwest ja Boeing 737-700, easyJet ja A319 ning Ryanair ja Boeing 737-800 on olnud lahutamatud. Edu saavutatuna on aga hakatud hindama võimalust omada sama lennukimudeli eri suurusega versioone, et paindlikumalt oma äri ajada. Southwest võttis 737-700 kõrval kasutusele mahukama versiooni 737-800, easyJetil on nüüd nii A319 kui A320, Ryanair on tellinud Boeing 737 MAXi. Bombardieri puhul CS300st suuremat mudelit loota pole, nii et airBalticul on võimalus laiendada samatüübilist lennukiparki vaid väiksema versiooniga.
airBaltic ja Eesti
Otsus asendada Q400 kaks korda mahukama lennukiga tähendab seda, et pole lootustki Riia-Tartu ja Riia-Kuressaare lennuliinide taasavamisele. Tallinnast hakkab airBaltic lendama kindlasti enamatesse sihtkohtadesse kui seni. Kahjuks pole (tekkiva konkurentsi tõttu reisija rahakoti huvides) airBaltic seni avanud Tallinnast selliseid sihtkohti, kuhu juba ei lendaks Nordica või mõni muu lennukompanii, nagu näiteks easyJet Londoni Gatwicki lennujaama. Ambitsioon saada Baltimaade ainsaks lennukompaniiks on airBalticul olnud pikemat aega. Nordica väljatõrjumise teeb nüüd aga raskemaks viimase koostöö LOTiga. Allhanketööd LOTile ja SASile aitavad Nordical olla pinnal ja omada Tallinna lennujaamas seni veel suurimat turuosa.
