▪ Cupra Formentor VZ 180 kW e-Hybrid
▪ Kia Sportage 1,6 T-GDI AWD Plug-In Hybrid GT-Line
▪ Mini Cooper Countryman SE ALL4 Maximise Plug-In Hybrid
▪ Peugeot 408 GT Hybrid 225
Keegi ei taha seda küll tunnistada, aga vaid väga harva lähtutakse autot ostes läbinisti ratsionaalsetest põhjendustest. Valikut mõjutavad sõprade ja kolleegide arvamused, varasem poolehoid mõne margi suhtes, eelarvamused, ehk ka pikaaegse autokogemusega pereliikme soovitus.
Auto räägib omanikust, just nagu kingadki. On neid, kes lasevad kroksidega ringi maipühadest hingedepäevani, ent rohkem on siiski neid, kel pole päris ükskõik, millist sõnumit nende valik kannab. Mõni tahab massi sekka kaduda, mõni saab võimaluse omapära rõhutamiseks. Seekordne test on rohkem neile viimastele.
Levinuimast valikust loobumine ei tähenda veel hüpet tundmatusse, seda tahtsimegi oma võrdlusrühmaga tõestada. Kogusime uue Peugeot 408 ümber veel kolm enam-vähem sama hinnaga autot, mis vaataja jaoks betoonseinaga ühte ei sula.
Piirid autoklasside vahel lähevad üha ähmasemaks. Soovi korral võib kõiki rühma autosid linnamaasturiteks nimetada, aga see oleks õigustamata lihtsustus. Kõik on viie uksega, pereautoks sobivad pistikhübriidid, mis ei kõla eriti eksootiliselt. Kõigil on aluseks võetud mõne suure autovalmistaja järeleproovitud baasmudel.
Cupra ja Peugeot on olemuselt tavalised pereautod – ainult pisut suurema kliirensiga. Seda küll vaid viimaste aegade kontekstis, sest aastat 30 tagasi oligi tavaliste pereautode kliirens samas 15-20 cm vahemikus. Pole vähe kohti, kuhu madalama autoga ei pääsegi. Pistikhübriididena on Cupra ja Peugeot saadaval vaid esiveolistena.
Kia seevastu on tõepoolest linnamaastur. Autol on traditsiooniline nelikvedu ja kere on märgatavalt kõrgem kui Cupral või Peugeot´l. Muidugi, algset Land Roveri stiili pole mõtet Kia juurest otsida.
Mini ei ole moetundlik. Kere on kõrge, autol on nelikvedu, aga siiski on see selgesti tuntavalt Mini. Selle olemasolu tuleneb Alec Issigonise 1959. aastal esitletud geniaalsel väikeautol. Seda ei muuda ka asjaolu, et praeguse Mini valmistamiseks kulub algupärasega võrreldes kolm korda rohkem materjali. Mini jõuülekanne erineb selle poolest, et elektrimootor on asetatud tagateljele, teistel on see ühendatud käigukastiga. Sisuliselt tähendab see, et elektriga sõites on Mini tagaveoline, kuid muutub bensiinimootori käivitudes nelikveoliseks.
Testi leiad juuli Tehnikamaailmast! Või vt
.
