„Täna on tegemist testsõiduga ‒ proovime, kas kauba laadimine, operatsioonid piiridel, dokumentide ja andmevahetus toimib,“ selgitas Merevaigurongi projekti juhtiva raudteekaubaveo ettevõtte Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu. „Maanteelt raudteele tuleb seekord puitmaterjal, turvas ja ehitusvaht, mille viime oma klientide jaoks Leetu.“
Plaani järgi jõuab testrong läbi Eesti, Läti ja Leedu Kaunase terminali homme hommikuks. Seal laetakse poolhaagised ümber Euroopa rööpmelaiusega platvormvagunitele ja kauba teekond jätkub Lääne-Euroopa suunal. Merevaigurongi vagunitele laetakse aga peale juba uus kaup, millega rong sõidab tagasi Muuga sadamasse, kus haagised laetakse laevale sõiduks Soome.
Graafikujärgselt hakkab Merevaigurong sõitma marsruudil Muuga-Kaunas-Muuga kaks korda nädalas. Millal graafikujärgsed sõidud algavad, oleneb sellest, kuidas tänane testsõit läheb. „Nii kiiresti kui võimalik, sest klientide huvi on juba olemas,“ sõnas Toomsalu.
Merevaigurongi potentsiaalsed kliendid ongi ettevõtted, kes soovivad eksportida Põhjamaadest või Eestist kaupa Lääne-Euroopasse ja vastupidi. Senini on nii Soomest laevadega Eestisse tulevad kui ka Eestist eksporditavad kaubad liikunud läbi Baltimaade peamiselt veoautodel. Merevaigurongi eesmärk on tuua need kaubad raudteele.
„Raudteetransport kulutab 4 korda vähem kütust, emiteerib 6 korda vähem CO2 ja on 28 korda ohutum kui maanteetransport. Näiteks suurendab Merevaigurong liiklusturvalisust Tallinn-Pärnu maanteel. Merevaigurong aitab aastas Eesti maanteedelt ära tuua üle 7500 veoki,“ sõnas Toomsalu. Kui maanteel sõidab iga kaubahaagis või konteiner eraldi veoautol, siis üks rong veab ära kümneid haagiseid.
Merevaigurong ehk Amber Train on Balti riikide koostööprojekt, mida veab Operail. Koostööpartnerid on Eesti Raudtee, Läti ja Leedu raudteekaubaveo ettevõtted LDZ Cargo ja LTG Cargo, laadimisterminalid HHLA TK Estonia Muugal ning Kaunas Intermodal Terminal Leedus.
„Oleme veendunud, et Merevaigurongi projekt on vajalik ja toetame omalt poolt selle teostust, sest on piisavalt kaupu, mida maanteelt saaks raudteele suunata. See omakorda aitab kaasa keskkonnahoiule ja ohutumale maanteetranspordile Eestis,“ kommenteeris ka Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann.
