Automaailma lipulaev

Tõnu Ojala
01.04.2021

S-klassi Mercedes ei ole päris tavaline auto. Nagu väike-keskklassi kiputakse siin-seal nimetama Golf-klassiks, nii on luksusautode seas selleks „golfiks“ just S-mersu – ehkki S-i kõrval on samaväärsetena Audi A8, BMW 7.seeria, Jaguar XJ, Lexus LS ja mudelivaliku ülemises otsas miks mitte ka Bentley Continental. Aga siiski on just S-klass see miski...

Mercedes-Benz ise loeb S-klassi ajalugu juba 1954. aasta W180-st, ehkki esimene sellise mudelitähisega auto ilmus MB valikusse alles 1972. aasta W116 näol. Nii et sõltuvalt sellest, kuidas lugeda, saame rääkida kas 10. või 7. mudelipõlvkonnast.

Esindusautode disaini osas reeglina eksperimentidele kohta ei ole ning kui jutt esindussedaanist, siis just selline see ka olema peab. Nii ei üllata ka uus S-klass siin millegagi – auto välimuses tehtud uuendused on selgelt evolutsioonilised, mitte revolutsioonilised. Tänasele automoele kohaselt suurem ja agressiivsem iluvõre, nurgelisemad esituled ning muidugi uudse kuju saanud kiiljad tagatuled on elemendid, mis esmalt silma hakkavad.

Klassikalise välimusega teatavas vastuolus on auto sisemus oma viie ekraaniga, mis pigem Teslat meelde tuletab. Lisaks muidugi esiklaasi taha kaugele auto ette kuvatav virtuaalne näidikuplokk, millele analoogi hetkel polegi. Nii et kes eelistaks klassikalisi näidikuid või osutitega kella, siis siin tuleb kõik need endale ekraanidele kuvada.

Tegelikult on Euroopa turul kaks erinevat S-klassi, seda siis tava- ja pikendatud versioonina –  tavaversioon on 5179, lang aga koguni 5289 mm pikkune. Viimase puhul võib eeldada, et seal istub autoomanik pigem tagaistmel, rooli keerab aga autojuht. Sel juhul on ootuspärane, et lisavarustuse pikast nimistust peatuks näpp elektriliselt reguleeritavatel massaažifunktsiooni ja komfortpeatugedega tagaistmetel (koos õla ja kaela soojendusega, samuti soojendusega käetugedel jne), külmkapil, kokkuklapitavatel laudadel, jalatugedel jne jne.

Uue S-i esmane mudelivalik algab S 350 d-st ja lõpeb S 500-ga. Numbrist 500 mudelitähises ei tasu end siiski segada lasta – sarnaselt S 350 d-le (nagu ka S 400 d-le ning S 450-le) on siingi tegemist siiski V6-jõuallikaga (käigukastiks on igal juhul 9G-Tronic Plus).

See on siiski vaid tänane seis ning aasta teises poolest lisanduvad nii V8-mootoriga versioonid kui ühe laadimisega 100 km läbida suutev pistikhübriid. Muidugi on ootelehel ka Mercedes-AMG margitähisega muskelautod ja üliluksuslik Mercedes-Maybach – viimane veel sel aastal, AMG-sid ootame järgmisel aastal.

Aastaid on räägitud peagi saabuvatest isesõitvatest autodest, ent reaalselt ei ole ühtegi ilma rooli ja pedaalideta autot siiski veel saadaval. Ka S-klassil on kõik tavapärased juhtseadmed alles, ent vähemalt MB enda inimeste kinnitusel on tänu uutele III põlvkonna sõiduabisüsteemidele isesõitmine lähemal kui kunagi varem. See auto on inimesest igas mõttes kiirem, ent kuna tänase seisuga vastutab siiski (veel) juht, siis pole kõike seda, mida S-klass tegelikult juba oskab, veel „vabaks antud“.

 Kes harjunud hiire või puutepadjaga ekraanimenüüdes ekslema, siis tundub, et Mercedes ennustab sellistele lahendustele nüüd lõppu ja leiab, et tulevik kuulub puutetundlikele ekraanidele ja hääljuhtimisele – vaid roolil on MB-le tavapärane näpulibistamine alles jäänud.

Üha sagedamini hakkab autodel kohtama kõikvõimalikke 3D-lahendusi ning erandiks pole ka S-klass, kus juht soovi korral endale kolmemõõtmelise kaardi näidikuekraanile manada võib. Ja kui sellest veel vähe peaks olema, siis kuvatakse navigatsiooniinfo reaalse 3D-kujutisena esiklaasile ning sel juhul lendab „linnuke“ autol sõna otseses mõttes ees ja juhatab, kuhu keerata ja kuhu mitte!

Ehkki S-klass on kiire auto – isegi „lihtsamatel“ versioonidel kulub 100 km/h saavutamiseks alla 6,5 sekundi, on auto olemus selline, et tegelikult on temaga mõnus soliidselt ja rahulikult kulgeda – et siis vajadusel mõni kiire möödasõit teha ja siis edasi mõnuleda. Ilmselt on S-klass ka üks vaiksemaid autosid – tavaoludes kostab sisse vaid pisut teemüra ja õhuvihinaid ja neidki minimaalselt – S-klassi õhutakistustegur on vaid 0,22. Selle numbri saavutamise nimel leiab S-ilt isegi uudse konstruktsiooniga ustesse „uputatud“ ukselingid.

Loomulikult on S-klassile saadaval ka pööravad tagarattad – väiksematel kiirustel keeravad esi- ja tagasild parema manööverdavuse huvides vastas-, suurematel kiirustel stabiilsuse ja sujuvuse nimel samas suunas. Tulemus on igatahes tippklassist ja vaatamata soliidsetele gabariitidele manööverdab auto väga hästi ning tema pöördering on samas suurusjärgus kompaktse A-klassi vastava näitajaga.

Kuniks S-klassi hinnakiri „vaid“ 4+4-realine (kaks versiooni diisel- kaks versiooni bensiinimootoriga, mõlemad kahe erineva telgede vahega) ulatuvad hinnakäärid 111 600st eurost 134 040 euroni. Aga jah, nagu juba eespool juttu oli, teevad juba lähikuud hinnakirja oluliselt pikemaks ja valiku suuremaks.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid