„Möödunud aasta augusti lõpus saabusid Lõuna-Koreast Eestisse esimesed kaks liikursuurtükki K9 Kõu. Tänaseks on Eestisse lepingujärgselt tarnitud kuus liikursuurtükki koos vajalike eritööriistade, varuosade ja tehniliste juhenditega. Kokku on Eesti järgneva kolme aasta jooksul soetamas 18 liikursuurtükki, mis on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse üks kallimaid ja mahukamaid projekte, tänu millele tõuseb oluliselt Eesti maaväe tuletoetuse võimekus,“ ütles liikursuurtükkide hanke projekti kaitseväe poolne juht kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.
Lisaks praeguseks kuuele Eestisse tarnitud liikursuurtükile koos vajalike eritööriistade, varuosade ja tehniliste juhendite on Eesti kaitseväe esindajatele korraldatud praeguseks ka lepingujärgselt elutsükli haldurite kursus, relvasüsteemi kasutaja taseme kursus ning relvasüsteemi A ešeloni remondi- ja hoolduse kursus.
Kokku on kehtiva riigikaitse arengukava 2026 järgi kolme aasta jooksul Lõuna-Koreast Eestisse saabumas 18 liikursuurtükki kogumaksumusega 58 miljonit eurot, mis sisaldab ka väljaõpet instruktoritele ja hoolduspersonalile, eritööriistu ja varuosi. Lisaks on kaalumisel osta veel kuus liikursuurtükki ja selliselt luua liikursuurtükiväe võime ka 2. jalaväebrigaadile, mis ühtlustaks ja tõstaks oluliselt kaudtulevõimet mõlemas brigaadis.
„Liikursuurtükid K9 on paljudest uutest süsteemidest üks suuremaid, mis on tarnitud riigikaitse tarbeks. Kuigi 18 liikursuurtükki on veel tarnida, on meie fookus täna suunatud juba masinate eestindamisele. Hea meel on tõdeda, et viimasel ajal on turule lisandunud kõrge kompetentsiga kodumaiseid pakkujaid ja huvi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete vastu on suur,“ ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) direktor Magnus-Valdemar Saar.
„Hetkel on masinate ümberehitamisel konkurentsis kaks võimekat Eesti ettevõtet. Hanke võtja ülesanne saab olema lisada suurtükkidele vajalik lisavarustus ja sidetehnika. Hanketulemuse avalikustame juba lähinädalatel,“ lisas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse soomustehnika kategooriajuht Ivar Janson.
Liikursuurtükid K9 Kõu on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemal 30 aastat.
Kuna liikursuurtükid on soomustatud ning iseliikuvad, tõstab see suurtükimeeskonna kaitstust ning võimaldab kiiremat manööverdamist, mis suurendab hukukindlust ja tulejõudu. Relvasüsteem on lihtne ja töökindel, sobilik kasutamiseks ka nii ajateenijatele kui reservväelastele.
Lisaks Eestile on liikursuurtükid K9 kasutusel Lõuna-Koreas, Türgis, Indias, Soomes, Norras ja Austraalias. Poola on K9 veermikule loonud 155 mm relvasüsteemi KRAB.
Tehnilised andmed:
Lahingukaal: 47 tonni
Erisurve maapinnale: Alla 1 kg/cm²
Pikkus/laius/kõrgus: 12,28/3,5/2,75 m
Mootori võimsus: 750 kW/1000 hj
Võimsuse/kaalu suhe: 21,3 hj/t
Kiirus: 65 km/h
Sõiduulatus: 360 km
Kaliiber/raua pikkus: 155/52cal
Laskekaugus: 40 km (olenevalt laskemoonast)
Laadimine: Poolautomaatne
Suunamine: Automaatne
Tootmise algus: 1999
Meeskond: 5 (meeskonnaülem, sihtur, abisihtur, laadur ja sõidukijuht)
Taktikalised näitajad:
Laskevalmiduse saavutamine: 30 – 60 sek
Eemaldumine tulepositsioonil: 60 sek
Maksimaalne laskekiirus: 8 lasku/min
Pidevlaskekiirus: 2 lasku/min
Üks relv võimeline pihtama samaaegselt kolme mürsuga
Laskesektor: 360 kraadi
