TLÜ digitehnoloogiate instituudi all 2018. aastal alustanud informaatikaõpetajate magistriõppe eesmärgiks on koolitada põhikooli ja gümnaasiumidesse pädevaid ja kaasaegseid õpetajaid, kes suudaksid jagada õpilastega informaatika põhitõdesid ja tutvustada erinevate digi- ja e-lahenduste põhimõtteid ja toimimist. Äsja informaatikaõpetaja kutse saanute õpetajate hulk pole aga piisav, et rahuldada Eesti koolide vajadusi - puudu on jätkuvalt üle 250 õpetaja.
TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktori professor Peeter Normaku hinnangul on üldhariduskoolide informaatika ainekavad läbinud tõsise uuenduskuuri ning informaatikaõpetajate suure puuduse üheks põhjuseks kindlasti valdkonna ülikiire areng ja IT-lahenduste üha olulisem roll ühiskonnas. “Ühelt poolt on endise nimega arvutiõpetajad pidanud väga kiiresti kaasas käima uute lahenduste ja tehnoloogia arengutega. Teisalt võistlevad koolid Eesti IT-sektori ja sealse palgatasemega, mis ka kõige paremal juhul on kaotatud lahing. Nüüd olemegi olukorras, kus noor põlvkond uute Skype’i, Cleveroni ja Veriffi loojaid ja arendajaid vajab juhendajaid ja põhja ladujaid, kuid nendest inimestest on puudu,” kommenteeris instituudi direktor TLÜ informaatikaõppe missiooni.
"Ka sel aastal ootame juunis sisseastujaid informaatika õpetaja magistriõppesse - supertulemus oleks loomulikult saada igal aastal 20 edukat sisseastujat. Koos Tartu ülikooliga saaksime siis pikas perspektiivis Eesti üldhariduskoolidesse järgmise viie aastaga juurde 130-150 kvalifitseeritud arvutiõpetajat,” avaldas TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere lootust. “Siiski, kuna üksnes informaatika tunde andes on õpetajal pigem keeruline tulevikus täiskoormust saavutada, siis pakume oma õppes võimalust valida juurde kas matemaatika, ühiskonnaõpetuse või haridustehnoloogia lisaeriala.” Laanpere hinnangul pole kahtlustki, et mitme kompetentsiga õpetajaid oodatakse koolides väga.
Rocca al Mare koolijuhi Heiti Pakki sõnul vajavad koolid kvalifitseeritud ja kaasaegses infoühiskonnas pädevaid informaatikaõpetajaid, et pidada sammu uute “diginoorte” ja nende maailmaga, kuid samas õpetada nendele noortele uusi vajalikke oskusi, mis aitavad neil hiljem elus ja tööl paremini hakkama saada. “Informaatika on tänasel päeval koolides küll valikaine, kuid peaks olema põhiainete hulgas. Võib-olla oleks aeg seda muuta kogu õppimist „siduvaks aineks“ - arvestades, et meie elu muutub üha enam arvutite ja digilahenduste keskseks. Kohati tundub ka, et õpilastest enamgi vajavad digioskuste alast tuge aine- ja klassiõpetajad. Informaatikaõpetaja, kes suudab võrdselt hästi jagada teadmisi ja praktilisi oskusi programmeerimise, robootika, veebidisaini ja andmebaaside halduse kohta ning rääkida digiohutusest ja pakkuda tuge digioskuste lõimimisel teiste ainetega, on kindlasti kooli jaoks suur väärtus."
Informaatikaõpetajate õppekava on nii sisult kui ka vormilt väga paindlik. Sessioonõppe sobib ka täiskohaga töötavatele inimestele ning oodatud on lisaks informaatikutele samuti ringijuhendajad, telekommunikatsiooni, inseneri- või reaalteaduslike erialade bakalaureuseõppe lõpetanud, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise vastu.
Informaatikaõpetaja magistriõppesse astujal on õpingute käigus võimalik katsetada digitehnoloogiate instituudi laborites uusimaid lahendusi virtuaalse ja laiendatud reaalsuse, 3D-modelleerimise, interaktsioonidisaini, robootika ja värkvõrgu valdkondades.
Üheaastane ümberõppe aineõpetajatele ja IT-valdkonnas töötajatele
Lisaks kaheaastasele magistriõppele pakub instituut üheaastast ümberõpet, mille eesmärk on anda teiste ainete õpetajatele, kellel juba pedagoogiline haridus, informaatikaõpetaja kutse.
Mart Laanpere sõnul on see suund loodud tegevõpetajatele, kes soovivad omandada lisakvalifikatsiooni, samas kui informaatikaõpetaja magistriõpe on pigem sobiv IT-spetsialistidele, kes on mõelnud õpetaja elukutse peale. “Juba praktiseerivate õpetajate ümberõppe puhul on kindlasti suunav roll koolidirektoritel, kes saavad näiteks väikese koormusega ühiskonna- või ajalooõpetajale pakkuda võimaluse ennast täiendada, tagada täiskoormuse ja anda koolis ka informaatika tunde.” Laanpere lisab, et IT-sektori töötajad on õpetajaks väga oodatud, kuna tulevad erasektorist kaasaegse töökultuuri ja kompetentsiga, mis on Eestis maailmatasemel.
Vanemteadur lisab: ”Tänasel päeval on informaatikaõpetaja see, kes selgitab õpilastele igava tekstitöötluse asemel näiteks robootika, digiallkirja, blockchain tehnoloogia, liitreaalsuse või programmeerimise olemust - mis võiks olla veel parem kui see, et digilahendusest räägib inimene, kes on selle loomise, arendamise või kasutamise juures olnud!”
Vastuvõtt Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja magistriprogrammi ja informaatikaõpetaja ümberõppesse algab 20. juunil ning kestab magistriprogrammi puhul kuni 1. juulini; ümberõppesse oodatakse avaldusi augusti keskpaigani.
Eesti informaatikaõpetajad: hetke seis numbrites
- Eestis on 351 põhikooli ja 143+21 gümnaasiumi
- EHISe andmetel töötab Eesti haridusasutustes 215 informaatikaõpetajat, neist
- 28 informaatikaõpetaja magistrikraadiga
- 21 matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistrikraadiga
- 5 informaatikaõpetaja kutsekursuse läbinud muu aine õpetajat (1996-2006)
- Aineõpetaja kvalifikatsioon tähendab ainealast ja pedagoogilist ettevalmistust - ainealane bakalaureuse kraad & õpetajakoolituse magistrikraad
- Informaatikaõpetajaks saab õppida nii Tallinna kui Tartu ülikoolis:
- Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja magistriõppekava
- Tartu Ülikoolis matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava
