Nendest kolmest võistlusest kuulsaim on Keenias toimuv Safari ralli, aga ka Uus-Meremaa ralli kuulus MM-võistluste etappide hulka juba 1970tel aastatel. Jaapani ralli lülitati MM-etappide hulka 2004. aastal ja seal on ihaldatud etapivõite jahitud varem viiel korral.
Safari
MM-võistluste ajaloo kõige raskem, kuid samas ka kõige seikluslikum ja meeliköitvam võistlus oli kindlasti Safari ralli. Esimest korda sõideti tolleaegse nimega East African Coronation Safari rallit 1953. aastal kuninganna Elizabeth II kroonimise auks. Võistluse algaastatel kulges ralli läbi kogu Ida-Aafrika ja tihti oli Nairobi kõrval stardipaigaks Dar es Salaam või Kampala ning distantsi pikkuseks kuni 6000 kilomeetrit.
Piirkonna poliitilised arengud ja muud piirangud muutsid ajapikku ralli ilmet ning sellest kujunes lõpuks (alates 1974. aastast) ainult Keenias toimuv võistlus. Suurimaks väljakutseks oli ilmastik – kuival ajal muutis tolm nähtavuse nullilähedaseks, aga vihmade korral olid teed üleujutatud või põhjatult mudased.
Varasemate Safari rallide omapäraks oli paremuse määramine ülesõidul saadud trahviaegade põhjal. Alles hiljem, 1988. aastal lisati rallile kiiruskatseid teedel, mis jäid tavaliiklusele avatuks.
Mida professionaalsemaks muutus rallisport, seda enam hakkasid tehasetiimid kasutama võistlusautode ees lendavaid helikoptereid, mis edastasid sõitjatele informatsiooni eelseisvast teelõigust. See aga muutis Safari ralli tiimidele liialt kulukaks ja samas oli korraldajatel aina raskem leida toetust võistluse finantseerimiseks. Kasvas ka kriitika ralli ohutuse suhtes.
2002. aasta oktoobris otsustaski FIA Safari ralli järgmisel hooajal kalendrist välja jätta. Kokku kuulus Safari ralli MM-etappide hulka 29 hooaega. Tänavustest tehasetiimide sõitjatest on Safari rallil startinud ainult Sebastien Loeb.
Tuntumaid Safari ralli mitmekordsed võitjaid: Hannu Mikkola (1972, 1987), Shekhar Mehta (1973, 1979-1982), Joginder Singh (1974, 1976), Björn Waldegard (1977, 1984, 1986, 1990), Juha Kankkunen (1985, 1991, 1993), Miki Biasion (1988, 1989), Tommi Mäkinen (1996, 2001), Colin McRae (1997, 1999, 2002) ja Richard Burns (1998, 2000).
Uus-Meremaa
Ralli eelkäijaks oli Silver Fern Rally, mis esmakordselt toimus 1969. aastal. Rahvusvahelisena toimus võistlus esimest korda 1971. aastal Heatway Rally nime all.
1977. aastal lülitati Uus-Meremaa ralli esimese lõunapoolkeral toimunud etapina MM-võistluste kalendrisse. Korraldajate rahaliste raskuste tõttu ei toimunud Uus-Meremaa rallit kahel korral, aastatel 1978 ja 1981. Enne tänavust hooaega kuulus võistlus MM-etappide nimekirja kuni 2012. aastani, mil kahest Okeaania etapist otsustati kalendrisse jätta ainult Austraalia.
Varasematel aastatel toimus kiiruskatseid kogu Põhjasaare ulatuses. Tihti viis trass osalejad ka Lõunasaarele, aga hiljem keerles ralli trass põhiliselt Põhjasaare põhjaosas Aucklandi lähistel.
Väikese riigi kohta on Uus-Meremaal üllatavalt palju erinevat tüüpi kruusateid. Aucklandist põhja pool on teid, mis meenutavad Soome ralli kiireid, hüpetega teid ning samal ajal on Aucklandist lõunas (Rotoruast ida pool) teid, mis äärmiselt kurvilised ja aeglased. Kokku on Uus-Meremaa ralli kuulunud MM-etappide hulka 31 hooajal.
Praegustest tippsõitjatest on Uus-Meremaa teedega tuttavad Sebastien Ogier, Ott Tänak, Thierry Neuville, Dani Sordo ja Sebastien Loeb.
Uus-Meremaa ralli võitude rekordit hoiab enda käes Carlos Sainz, kes poodiumi kõrgeimale astmele tõusnud neljal korral (1990-1992, 1998). Kolm võitu on kirjas Colin McRae’l (1993-1995) ja Marcus Grönholmil (2000, 2002, 2003). Kahekordsete võitjate hulka kuuluvad Andrew Cowan (1972, 1976), Hannu Mikkola (1973, 1979) ja Richard Burns (1996, 2001). 1970- ja -80tel aastatel, mil tippsõitjad jäid tihti Euroopast saabumata, saavutasid esikohti sellised sõitjad nagu Fulvio Bacchelli, Sepp Haider ja Franz Wittmann, kellele need jäidki ainukesteks MM-etappide võitudeks.
Jaapan
Tõusva Päikese Maa sai esmakordselt MM-etapi korraldamise õiguse 2004. aastal. Võistlus viidi läbi Jaapani suurtest saartest kõige põhjapoolsema, Hokkaido saare kruusateedel. Võistluskeskus paiknes algselt Obihiros, hiljem juba suurlinnas Sapporos. Vihmade tõttu tihti mudased ja libedad teed oli valdavalt väga kitsad ning ääristatud sügavate kraavidega.
Tänavu toimub Jaapani ralli riigi suurima saare Honshu asfalditeedel, keskusega Nagoyas. Jaapani pealinn Tokyo jääb umbes kolme sõidutunni kaugusele. Aichi ja Gifu regioonide mägistel teedel kulgevad kiiruskatsed on keerulised ja nõudlikud.
Jaapani ralli kuulus MM-etappide hulka kuuel korral, aastatel 2004-2008 ja 2010. aastal. Ainsa sõitjana on Jaapani rallilt noppinud kaks võitu Mikko Hirvonen, kes Ford Focuse roolis saavutas esikoha 2007. ja 2008. aastal. Üks võit Jaapani teedelt kirjas Petter Solbergil (2004), Marcus Grönholmil (2005), Sebastien Loebil (2006) ja Sebastien Ogieril (2010). Lisaks Loebile ja Ogierile on tänastest tipptegijatest Jaapani rallil varem osalenud ka Dani Sordo.
