Väikeste arvutite viis edukat aastat

Tavakasutajate arvutid jagunevad laias laastus kaheks: lauaarvutid ja sülearvutid. Kolmandaks liigiks võiks nimetada ka varsti juba kümme aastat turul hiilanud nutitelefone, mis on ju tegelikult samuti (helistamisvõimelised) arvutid. Sülearvutid kui mobiilsed töökohad ühendavad endas masina ja monitori ning töötavad autonoomselt aku pealt. Kuid nende nõrkuseks on ikkagi piiratud jõudlus ja pisike ekraan. Jah, mingi aeg üritati ka siin piire laiendada ning ilmusid isegi 22’’ ekraanidega isendid, kuid neid üliraskeid kobakaid oli raske sülearvutiks nimetada. Siiani üritatakse sülearvutisse mahutada suurt võimsust (kas uuemate mängude või keerukate CAD/CAM programmide tarbeks), kuid see muudab taas masina kaalu suureks ja kergitab hinna sinna, kuhu vaid mõni üksik fänn oma nina topiks.

Lauamasinate liigid suuruse järgi

Esmalt teeme selgeks ingliskeelse mõiste form factor, mida tõlgitakse mitme sõnastiku poolt kui „kujutegur“. Selle sõnaga tähistatakse mingi seadme (emaplaat, korpus jne) suuruse, mõõtmete jms disaini. Kuna tänapäeval on enamik komponente standardiseeritud, siis vastavadki emaplaadid ja korpused ning neile vajalikud lisaseadmed, näiteks toiteplokk jm üksteisele. Omaaegsed suured AT-disaini (emaplaat 350 x 305 mm) masinad on hakanud kaduma, hetkel on suurimateks ATX (emaplaat 305 x 244 mm) omad. Selle alaliikidest on laialt levinud Mini ATX (emaplaat 150 x 150 mm) ja Micro ATX (emaplaat 244 x 244 mm) formaadis emaplaate ja korpuseid. Peab aga meeles pidama, et kui suuremas korpuses leidub kinnitusvõimalusi ka pisemate emaplaatide jaoks, siis suurt emaplaati väikesesse korpusse ei paiguta. Isegi kui emaplaat ja korpus sobivad üksteisega, võib näiteks suur võimas graafikakaart osutuda liialt pikaks ja masinasse mitte mahtuda.

Uue väikese disainiga tuli VIA Technologies, Inc sajandivahetuse paiku turule nime Mini-ITX (emaplaat 170 x 170 mm) all ning seda on saada ka kompaktsemaks kokku surutuna Nano-ITX (emaplaat 120 x 120 mm) ning pisima Pico-ITX (emaplaat 100 x 72 mm) kujul. Väikseimad formaadid on Mobile-ITX (60 x 60 mm) ja CoreExpress (58 x 65 mm). Meie loo kangelased Inteli NUC-id ja Gigabyte’i BRIX-id kuuluvad peaaegu pisimasse klassi, millele Intel andis nimeks UCFF (Ultra Compact Form Factor, ultrakompaktne kujutegur).

Liigitus kasutuse järgi

Kuidas aga liigituvad arvutid nende kasutuse järgi? Kuigi sülearvutite suurima buumi ajal ennustati lausa lauaarvutite täielikku kadu, ei juhtunud seda siis ega juhtu arvatavasti ka lähitulevikus. Olgu tegemist kas võimsa mängurimasinaga või graafilise tööjaamaga, mõlema liigi komponendid eraldavad koormuse all sedavõrd palju soojust, et nende mahajahutamiseks peavad olema suured ja võimsad jahutid ning ka ruumi õhu jaoks. Muidu kütab täistuuridel arvuti selle minutitega kuumemaks kui soome sauna leiliruumi. Parimad ja vaiksemad protsessorijahutid on aga nii mõõtmetelt kui kaalult paar korda raskemad ja suuremad kui meie teema kangelased.

Samas aga pole tavalise kontoritöö jaoks (meilindus, veebi sirvimine, teksti- ja tabelitöötlus jm) sellist jõudlust vaja ja arvuti headust näitavad ta võimekus oma ülesannetega hakkama saada, väiksus ja vaikus ning loomulikult energiatarve. Meediafailide esitus ei nõua sellist võimsust kui nende loomine ning kodused elutoa multimeediaarvutid olgu soovitatavalt väiksed ja vaiksed. Need väikesed arvutid tarbivad võimsust 50–100 W vähem analoogse jõudlusega lauakastidest – seega nt saja töökohaga ettevõte säästaks ainult suurte masinate ümbervahetamisega väiksemate vastu 5–10 kW tarbitavat võimsust ja sellele igas kuus kuluvat raha. Kuid hea suur ning suurepärase lahutusega ekraan on alati teretulnud, eriti kui ealiselt pole silmad enam sellised mikroskoobid nagu noorel põlvkonnal. Pärast oma 32’’ 4K-monitori aastatepikkust kasutamist tundub 24’’ mulle juba „lukuauguna“, mida siis veel rääkida sülearvutite ja nutifoonide tibatillukestest ekraanidest. Ja sellises olukorras, kus pole ülisuurt jõudlust vaja, ongi suure monitori ja ökonoomse, pisikese ning vaikse masina süntees vägagi soodsaks lahenduseks. Uurimaks, kuhu on viie aastaga jõutud, sain ma Arvutitargast testimiseks kaks Inteli ning Ordist kaks Gigabyte’i NUC-lahendust.

Inteli „nukitsamehed“

Esimese NUC (Next Unit of Computing) nime saanud pisiarvuti üllitas Intel 2013. aastal. Seega on neil põhjust tänavu tähistada oma esimest pisikest juubelit. Toonane ainus mudel Celeron-protsessoriga oli oma energiavajaduse poolest juba minimalistide seas – see piirdus maksimaalselt 17 W tarbimisega. Teine põlvkond tõi kaasa juba kolm mudelit võimekamate i3- ja i5-protsessoritega, jäädes sama 17 W voolutarbe juurde. Kolmandas põlvkonnas mindi lahjade Celeron- ja Atom-protsessoritega suisa 7,5 ja 5 W peale, kuid nende jõudlus oli ikka väga vilets. Nii pöörduti neljandas põlves tagasi i3 ja i5 juurde ning viiendas lisandus isegi üks i7-protsessoriga mudel. Praegune viimane kaheksas generatsioon pakub laia valikut energiasoodsatest 15 W masinatest kuni tõsiseltvõetava graafikajõudlusega NUCideni välja, mil energiavajadus isegi 100 W. Võimsaim Hadese nime kandev tippmudel oli mul testis ja tänu Inteli i7-8809G protsessorile on see väga hea mängudes FullHD 1920 x 1080 lahutusel, kuid ka kõrgematel resolutsioonidel on see enamikes mängudes täiesti rahuldava jõudlusega. See protsessor ise on üks omamoodi huvitav lahendus: lisaks Inteli keskprotsessori tuumadele leiame sealt Inteli integreeritud graafika asemel – üllatus, üllatus! – tema suurima konkurendi ja verivaenlase AMD Radeon RX Vega graafika. Saab ka nii, sõjakirvest maha mattes J.

Tuletaks veelkord meelde, et kui arvuti on hea mängimiseks, on ta hea ka kõigeks muuks.

Gigabyte’i „tellised“

Intel pole selle tehnoloogia osas kiivalt küüsi enda poole hoidnud, vaid müüb nii paljaid emaplaate kui juba korpustega toorikuid kõigile soovijatele, kes siis nende baasil oma lahendusi enda nime all pakuvad. Ja neid on maailmas, eriti Aasias, palju. Meil Eestis on Inteli kõrval tuntumad ja levinumad Taiwani suure komponentide tootja Gigabyte’i NUC-lahendused, mis kannavad „tellislikku“ nime BRIX. Gigabyte’i tootevalik on palju laiem, hõlmates selle kaubamärgi all arvuteid „tegelikest“ NUC-i kloonidest kuni pisikeste mänguri-, projektori- ja profilahendusteni välja. Ka nemad pakuvad oma toorikuid paljudele piirkondlikele tootjatele oma tootenime all turule toomiseks. Nii olidki viimase põlve i3- ja i5-lahendused mul testis Ordi Mini i3S ja i5S mudelinimede all. Enamik arvutist on toorikus juba paigas ning kohalik tootja lisab operatiivmälu ja massmälu salvesti(d). Need masinad on umbes 12 x 12 cm ja 5 cm kõrged H-mudelid, milles on lisaks üliväikesele ja -kiirele, kuid kallile NVMe SSD-le ka liides ja ruum vana standardi 2,5’’ SATA-3 kõvakettale (HDD) või välkmälusalvestile (SSD). Ilma 2,5’’ seadme pesata mudel on veel 1,2 cm võrra õhem. Kaaluvad nad täisvarustuses umbes 700 grammi, mida on üllatavalt vähe.

Nii Inteli kui Gigabyte’i arvutitel on kaasas VESA-standardi kinnitusplaat, mis lubab neid monteerida VESA-toega monitoride või telekate taha, säästes nii ruumi kui vältides juhtmesegadust. Kui me kasutame traadita klaviatuuri-hiire-süsteemi, siis pole ees enam mingeid juhtmeid segamas, ainult ekraani taga tuleb arvutisse toitejuhe ja soovi korral (kõigil neil pisiarvutitel on sees ka WiFi traadita neti võimalus) Etherneti kaabel Interneti jaoks. Nende toorikute hinnad varieeruvad sõltuvalt protsessori, mälu ja andmesalvesti hinnast poole tuhande kuni pooleteist tuhande euro piirides. Odavaim uue generatsiooni Gigabyte’i i3 BRIXi leiab ilma mälu ja kettata Ordist 337 euro eest. Suurepärane lahendus neile, kel vaja arvutiga tegeleda mitmes kohas, näiteks väikese erafirma omanikul töö ja kodu, maakodu/suvila omanikel nende vahel pendeldades. Jah, meil on sülerid, kuid kui tahate suure ekraani mugavusi, on mõlemas kohas ekraanid-klaverid-hiired juba ootamas ja ainult pisike alla kilone klots rändab koos teiega. Üks mu hea tuttav, kes varem vedas Linna ja Saare vahel suurt lauaarvutit edasi-tagasi, ei jõua peale miniarvuti soetamist „tellist“ ära kiita. Kuigi kaasaegsed nutitelerid on muutunud oluliselt kiiremateks ja targemateks, pole neid siiski võimalik võrrelda selle multimeedia ja mängukeskusega elutoas, mille saame teleri ning miniarvuti ristamisel. Lisaks personaalsele kasutusele leiavad minimasinad aina laiemat kasutust ettevõtluses. Kontoreid me juba mainisime, aga me leiame neid ka panga ATM-idest, infotabloodest, tööstuslike protsesside juhtimiselt ja mujaltki