Väikeautost hoopis enamat

Robert Koistinen
30.06.2021
Mirva Kakko

Väikeauto kõlaks nagu üleolevalt, aga asjata. Kuue auto rühma on mahtunud avaraid, mitmekülgseid ja ökonoomseid valikuvõimalusi. Ehk mitte küll kõike korraga – igaüks on isemoodi, aga igaühel on ka oma pluss.

  • Ford Fiesta Active 1,0 EcoBoost mHEV 125 hj
  • Honda Jazz e:HEV Executive
  • Hyundai i20 1,0 T-GDI 48 V hybrid 7-DCT Style
  • Renault Clio E-Tech Hybrid Intens
  • Toyota Yaris 1,5 Hybrid Active Plus
  • Volkswagen Polo 1,0 TGI 66 kW Style

Traditsiooniliselt on nende mudelinimede kandjad kuulunud väikeautode klassi, aga mida põhjalikumalt neid uurida, seda vähem tundub selline liigitus neile sobivat. Nad on mõõtudelt, omadustelt, suutlikkuselt ja varustuselt midagi hoopis muud kui paar põlvkonda varasemad. Nende väiksus on suhteline – lihtsalt teised on suuremad.

Tänapäeva väikeauto katab kõik üksiku inimese või lasteta paari vajadused – eriti kui autot tahetaksegi vaid sõiduvahendiks, mitte koormate kandjaks. Kompaktsed välismõõdud on abiks linnas sõites ja parkides. Suurematest autodest tuntud varustus on jõudnud väiksematelegi mugavust ja turvalisust lisama. Ka pidada on väiksemat autot reeglina odavam kui suurt.

Väikeautodki peavad osalema CO2 vastases võitluses. Lahenduseks on sisepõlemismootoritele abiks tulnud elekter. Mõned valmistavad lausa täiselektrilisi autosid.

Siinkohal keskendume leebemale variandile ehk hübriididele. Võrdluseks võtsime ka ühe gaasiauto.

Rühmas on kõik kolm selle klassi täishübriidi, mida nimetatakse ka iselaadivateks hübriidideks, sest vooluvõrgust akut täita ei saa. Tähestiku järjekorras: Honda Jazz, Renault Clio ja Toyota Yaris.

Honda tuli müüki mullu. Sellele annavad jõudu 1,5liitrine bensiinimootor ja kaks elektrimootorit, puudub aga traditsiooniline käigukast. Cliol on 1,6liitrine bensiinimootor ja kaks elektrimootorit ning omapärane automaatkäigukast, milles käiguvahetused toimuvad elektrimootorite abil. Sama lahendus oli kasutusel talvetestis osalenud Capturi pistikhübriidil. Toyota ja hübriidi vahele võib juba peaaegu võrdusmärgi panna, sest suurem osa Euroopas müüdavatest Toyotadest on hübriidid.

Need kolm hübriidi kasutavad ülelaadimiseta, vaid osaliselt koormatud ökonoomseid sisepõlemismootoreid ja ümbes 1 kWh mahtuvusega akusid. Aeglustades ladustatakse kineetiline energia järgmiste kiirenduste, paigaltliikumiste ja muude sõiduolukordade abistamiseks. Paremal juhul võib sisepõlemismootor linnas pool aega seista.

Ford Fiesta ja Hyundai i20 on poolhübriidid. Ainult elektri jõul need liikuda ei jaksa, elektrimootor on sisepõlemismootorile lihtsalt abiks. Täiendavaks plussiks on sujuvalt toimiv summutusautomaatika. Ford oli võrdluses manuaalkäigukastiga, sest automaatkastiga Fiesta tootmine on alles algamas.

Volkswagen Polol on vaid üks mootor, mis saab energia maa- või biogaasist ja bensiinist. Koos samu elemente kasutava Seat Ibizaga on Polo oma klassi ainus gaasiauto. Euroopa Liidu määrused suunavad valmistajaid küll elektri poole, kuid oma võimalused on ka gaasil. Biogaasiga sõites võib ökoloogiline jalajälg osutuda väiksemakski kui elektriautol.

Polot äsja uuendati, kuid TGI gaasiversiooni tehnika jäi endiseks. Gaasiauto puhul valikuvõimalust pole: kõigil müügil olevatel on sama võimsus ja manuaalkäigukast.

Tulemused ja lisateabe lead juulikuisest Tehnikamaailmast.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid