USA-nimeline korealane

Tõnu Ojala
06.11.2024
Tõnu Ojala

Santa Fe I põlvkond oli ligi veerand sajandit tagasi Hyundai esimene USA turule jõudnud linnamaastur – sai ju see isegi oma mudelinime New Mexico osariigi pealinna järgi. Nüüdseks on USAst saanud Santa Fe tähtsaim turg ja pole ime, et Santa Fe V põlvkond just sealset automaitset tabada püüab.

Termin „Santa Fe“ on Hyundai mudelirivis läbi 5 mudelipõlvkonna tähistanud väga erineva välimusega sõidukeid, kuid sellist lähenemist, mida esindab tänane versioon, pole veel ette tulnud. Eelmiste mudelipõlvkondadega seob seda autot vaid nimi – enam rohkem ei saaks see eelkäijast erineda! Uus Santa Fe on oma eelkäijast palju suurem ja sõna otseses mõttes kastikujuline, tuues seeläbi meelde nii kunagised Volvod kui Land Rover Defenderi – aga miks mitte ka Ford Bronco. Samas pole see kandilisus ka tänases Hyundai mudelirivis midagi uut, sest sama stiili järgib edukalt ka elektriauto Ioniq 5.

4830 mm pikkusena on uus Santa Fe senisega võrreldes kasvanud 45 mm, telgede vahe on veninud 2815 mm-ni. Kerekuju ennustab ruumikust ja selles osas pettuma ei pea. Tegelikult jätabki Santa Fe tänu oma efektsele väliskujule endast suurema mulje kui ta tegelikult ongi.

Kui 10-15 aastat tagasi tegid ilma mahtuniversaalid, siis nüüdseks on need loovutanud oma positsioonid just sellistele Santa Fe masti autodele ning seega annab uus Santa Fe igati mahtuniversaali mõõdu välja. Kohti võib olla sõltuvalt versioonist viiest seitsmeni (Eesti hinnakirjas on vähemalt hetkel vaid 6- ja 7-kohalised mudelid), kusjuures kolmas istmerida sobib sugugi mitte ainult lastele. Et II istmerida on hästi liigutatav, leiab lihtsalt sellise asendi, et rahule jääks nii II kui III reas istujad. Kui kolmas isterida põrandasse peita, on kasutuses enam kui 600 l mahutav pakiruum. Kui aga ka teine rida kokku panna, saame rääkida sama hästi kui kaubikust.

Santa Fe on kõrge auto ja kui tarvis miskit katusel vedada – nt jalgrattaid või miks mitte telki – on abi C-piilarisse peidetud käepidemetest. Samas pole vähemalt kahekesi matkates telki tarviski, sest nagu juba mainitud, on Santa Fe suur ja vajadusel mahuks kenasti ka sisse magama.

Sisekujundus on samas võtmes elektri-Hyundaidega, äsja sai sama lahenduse ka uuenenud Tucson. Ka siin on juhi ees kaares 12,3-tolline näidikuplokk ja sama suur puuteekraan. Lisaks veel selle all eraldi 6,6-tollise diagonaaliga juhtplokk, kus kombineeritakse nuppe ja puutetundlikke lüliteid ning sealt edasi juhtmevaba laadija kahe (baasversioonil siiski ühe) telefoni tarbeks.

Kliima seaded käivad küll läbi puuteekraani, kuid plussina on nad kogu aeg esil, mitte ei pea neid kuskilt menüüdest ette kuvama hakkama. Ja ehkki tegu pole elektriautoga, pole rooli taga asuvad labad siin mitte käiguvaheti omad vaid neist reguleeritakse pidurdusenergiat – just nagu elektriautodel. Mingit ühe pedaaliga sõitmist see muidugi ei võimalda, aga teatavat mänguruumi siiski pakub.

Eesti hinnakirjas on vaid nelikveolised versioonid ja elektrifitseerimiseta ei saa ka siin – valikus on kaks hübriidi, üks neist pistikhübriid. Mõlemal juhul kasutatakse 1,6-liitrist bensiinimootorit, mis auto 2-tonnist tühimassi arvestades esmapilgul veidi vähe tundub. Aga et sellele liitub veel 44 kW elektrimootor, on hübriidsüsteemi koguvõimsus 215 hj ja see käib autost kenasti üle.

Pistikhübriidil lisandub siia veel 13,8 kWh aku, elektrimootor on aga pisut võimsam, arendades 67 kW – kokku seega 252 hj. Elektri jõul peaks PHEV suutma läbida 53 km, mis tänases maailmas on pigem tagasihoidlik näitaja. Käigukast on kõigil versioonidel kuuekäiguline automaat.

Erinevalt sõsarmudel Kia Sorentost, mis samuti hiljuti uuenes, pole Santa Fel valikus diiselmootorit. Lisaks Sorentole tulevad Santa Fe otseste konkurentidena kõne alla ka Škoda Kodiaq, Peugeot 5008, Nissan X-Trail, Renault Espace ning uuema tulijana ka Mazda CX-80.

Kuigi auto on sõna otseses mõttes ratastel kast, on korealased teinud imet õhutakistuse osas – kui senisel mudelil oli see näitaja 0,330, siis uuel vaid 0,294.

Lipulaevale kohaselt ei kasuta Hyundai varustustasemete tähistamiseks mingeid „odavaid“ nimesid. Juba baasversioon kannab stiilset nime Style ning sealt edasi ei olegi enam muud teed kui jätkata Premiumi ja Calligraphyga.

Android Auto ja Apple Carplay juhtmeta ühenduvus on tänapäeval juba iseenesest mõistetav ja kui Waze sõidu ajal sihtpunkti sisestada ei lubanud, sai ta meeldiva üllatusena väga kenasti ka eestikeelsetest asulanimedest aru ja leidis kohe sobiva teekonna. Muidugi on autos ohtralt USB-C-pistikuid, pakiruumist leiab ka 230 V kontakti.

Hübriidsüsteem toimib sujuvalt, üleminekuid ühelt režiimilt teisele sama hästi kui ei märka. Vedrustus on häälestatud eelkõige mugavust silmas pidades, nii sujuvad ka pikad sõidud hõlpsasti. Meie teedel ei saa muidugi ilma teemürata ja siin on oma osa kindlasti ka suurel 20-tollisel rehvimõõdul. Ehkki mitte pärismaastur, saab valida sõidurežiime (lisaks tavalisele kombinatsioonile Comfort/Eco/Sport ka spetsrežiimid lume, muda ja liiva tarbeks). Lisaks veel mägipidur, mis annavad märku, et vajadusel saaks selle autoga ilmselt ka keerulisemaid kohti vallutada. Ei tohi siiski unustada 177 mm kliirensit ehk siis liiga uljaks minna ei tasu.

Eestis algab uue Santa Fe hind 53 990 eurost (tavahübriid, Style-varustuses), pistikhübriidide hinnakiri juhatatakse sisse 3000 eurot kõrgemal.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid