Tegemist on tähtsa arendusega RIA pakutavas keskses autentimisteenuses, mida kasutab rohkem kui 60 avaliku sektori asutust või avaliku ülesande täitjat. Teenus võimaldab autentimist ID-kaardiga, Mobiil-ID-ga, pangalinkidega ja EL liikmesriikide eID vahenditega ning sellest nädalast ka Smart-IDga. Varem on Smart-ID kasutuses olnud valdavalt erasektori teenustes ning paaris riiklikus e-teenuses, seal hulgas maksu- ja tolliameti ning äriregistri teenustes.
Enne Smart-ID kasutusele võtmist hindas ekspertrühm, et Smart-ID vastab elektroonilise isikutuvastuse tasemele „kõrge“. See tähendab, et Smart-ID hinnang on samaväärne ID-kaardi ja mobiil-ID tasemega. 2018. aastal tunnustati Smart-ID kui QSCD tasemel teenust, mis on kõige kõrgem võimalik tase Euroopa Liidus.
„Smart-ID kasutajaid on Eestis pea pool miljonit ning nende hulk aina kasvab. On tähtis, et digiriigi uks oleks turvaliselt avatav võimalikult pajudele kasutajatele. Erinevad autentimisviisid garanteerivad ka selle, et inimene saab valida endale sobivaima lahenduse ning samuti ka selle, et ühe lahenduse tõrkumisel saab kasutada teist,“ ütles RIA elektroonilise identiteedi valdkonna juht Margus Arm.
"Oleme alati öelnud, et meie huvi on saavutada võimalikult kõrge usaldus meie elektroonilisele identiteedile. Smart-ID-l oli Eestis seni veel üks puudus võrreldes riiklike vahenditega. Nüüd on Smart-ID teenus paberitel nii valmis kui ta olla saab – tehniliselt ei saa kasutatava ja kasvava teenusega töö kunagi päriselt valmis,“ ütles SK ID Solutionsi juhataja Kalev Pihl.
Eestis on rohkem kui 450 000 Smart-ID ning 230 000 mobiil-ID kasutajat. Vähemalt 800 000 inimest kasutab paar korda aastas elektrooniliselt ID-kaarti.
