Nõudepesumasina valimine tundub pealtnäha lihtne, kuid tegelikult pole see päris nii. Enne ostu tegemist peaks hoolega kaaluma, milliseid nõusid tuleb tavaliselt pesta ja milliseid programme on vaja kasutada. Seadme maksumus sõltub üsna palju mitmetest eriprogrammidest ja lisavõimalustest, mida igaühel ei pruugi alati vaja olla.
Testi võtsime kolm levinud 60 cm laiust nõudepesumasinat. Need on keskmisest hinnaklassist ja ka võimaluste poolest sellised keskmised.
Nõudepesumasina põhilised seadistused
Nõudepesumasin on üks küllaltki levinud kodumasin, kuid tihti ei mõelda eriti selle peale, kuidas seda kasutada ning milline on seadme tööpõhimõte. Ka juhiseid pole piisavalt, et süveneda masina „hingeellu“ – isegi kui tahaks. Tavaliselt on aga igal masinal mitmeid põhiseadistusi, mis on kasulikud parima pesutulemuse saavutamiseks.
Alustame esimesest olulisest asjast – nõudepesumasin tuleb kõigepealt reguleerida vastavalt kasutatava vee karedusele, või siis eemaldada pesuvee kareduse järgi seadete sobitamise funktsioon täielikult.
Nõudepesumasinatel on pea alati olemas veepehmendamise funktsioon, mis väljastab automaatselt sobiva koguse lahustuvat veepehmendussoola pesuvette. Vee pehmendamine on oluline näiteks Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides, aga ka Põhja-Eestis ja mujal, kus vees on palju lubjakivilisandit. Mida vähem on vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid, seda pehmem on vesi. Kõrge lubjakivilisandiga vesi seob pesuvahendeid rohkem ja vähendab pesemisvõimet, tekitades katlakivi.
Kui kasutatav vesi on pehme, siis pole spetsiaalse pehmendava soola kasutamine vajalik. Eestis aga on olenevalt põhjavee või veekogu vee karedusest vaja kasutada vee pehmendamist. Tavaliselt on nõudepesumasinate tehaseseaded reguleeritud keskmise karedusega veele nii, et masin lisab pehmendussoola automaatselt, kui see on paigutatud masina soolakonteinerisse.
Teine oluline tegur nõudepesumasina töös on õige loputusvahendi kasutamine. Parema pesutulemuse saamiseks soovitab tootja kasutada alati loputusvahendit. See sisaldab pindpinevust vähendavaid koostisosi ning tänu loputusvahendile voolab vesi kergemini pestavate nõude pinnalt ära ja ei teki veeplekke. Klaaside, taldrikute ja muude nõude sära tekib pesemisetapi lõpus kuuma veega loputades.
Lisandi kogust määratakse vastavalt masina seadetele. Kõik-ühes-pesuaineis on läiget tekitav vahend juba olemas. Pehme veega majapidamistes võib sära andvate vahendite kogust vähendada, sest seda pole nii palju vaja.
Pesuprogramm vastavalt nõudele
Pesemisprogrammid varieeruvad vastavalt temperatuurile, kestvusele ja veekasutusele. Need on optimeeritud erinevat tüüpi mustuse ja nõude jaoks. Valitud programm ning tegelik pesemisaja kestvus sõltub muu hulgas sellestki, kas eelpesu tehakse. Nõudepesumasinas saab pesta ka n-ö tavalise, ökonoomse või automaatse programmiga.
Automaatse programmi puhul määravad masina andurid ise määrdumise astme, pesemistemperatuuri ja veekoguse. Temperatuur võib varieeruda vahemikus 40 kuni 65 °C. Programmi kestvust mõjutavad väljaloputatud toidujäägid, mida mõõdetakse väljuva vee hägususe järgi. Hea pesutulemuse saavutamiseks, eriti just automaatse programmi puhul, ei tohiks nõusid enne loputada.
Tavalise pesu puhul järgib masin eelnevalt seatud pesuprogrammi ning kestvus jääb etteantud väärtuste sisse. Seadme tavaline pesemistemperatuur on 55–60 °C ja programm kestab sõltuvalt seadmest 1,5–2,5 tundi.
Kui eesmärk on kulutada vähem energiat, tuleb valida ökonoomne programm, mis kestab kauem ja säästab 40–45 °C pesemisvee puhul ka energiat. Ökoprogrammid kestavad enam kui kolm tundi.
Suurema mustuse eemaldamiseks on mõeldud võimsam programm. Pesuaeg on tavaliselt peaaegu sama, kui ökonoomse puhul, kuid pesemistemperatuur on samal ajal kõrgem (60–75 °C).
Eraldi klaasipesuprogramm kuulub samuti paljude nõudepesumasinate põhiprogrammide hulka. Siis pestakse õrnalt madalal temperatuuril (40–45 °C).
Testitulemused koos ohtra lisamaterjaliga leiad märtsikuiest Tehnikamaailmast.
