Hea hinnaga 55tollised 4K-telerid
▪ Grundig 55VLX7730WP
▪ LG 55UK6400
▪ Panasonic TX-55FX700E
▪ Philips 55PUS7363/12
▪ Samsung UE55NU7105
Erinevate tootjate arusaam odavast mudelist on küllalt ebamäärane ja nii kujunes lõplikuks hinnavahemikuks 500–700 eurot. Küsisime telereid testi tarbeks kõigilt tuntumatelt tootjatelt, aga paraku ei õnnestunud kahelt tootjalt telerit siiski saada. Sony puhul oli põhjus mõneti mõistetav, sest testi kriteeriumitele ideaalselt sobivat mudelit lihtsalt valikus ei leidugi. LG mudelivalik on aga igati lai, aga kahjuks ei õnnestunud testmudelit ametlikke kanaleid pidi hankida. Nii ei jäänudki muud üle, kui minna poodi ja osta testi jaoks sobiv teler.
Tuntumate nimede kõrval jäi kirja ka Grundig, mis pole ilmselt tehnikateadlikele võõras nimi, aga täna pole enam Saksa, vaid Türgi firma.
Paremini ja halvemini
Telerite kvaliteet üllatas testijaid, seda nii heas kui halvas mõttes. Kolm paremat ületasid selgelt ootusi ja neid võis pildikvaliteedi osas võrrelda lausa paar korda kallimate mudelitega. Pingerivi viimaste osas saab öelda aga täpselt vastupidist – nii pildi- kui helikvaliteet oli halvem, kui hinna põhjal osanuks oodata.
Hinna langedes tuleb eelkõige teha kompromisse lisafunktsioonide osas – nagu salvestusvõimalused (õigemini nende puudumine), liideste arv, seadistusvõimalused ja nutiomadused. Kokkuhoiule võib vihjata ka ehituskvaliteet.
Erakordne pilt
Kõigil mudelitel on ekraaniks vana hea – kui nii sobib öelda – vedelkristallpaneel ehk LCD. Mis tähendab, et HDR-pildi kvaliteet jääb tagasihoidlikuks, aga vaevalt see taolises hinnaklassis olulisim kriteerium on. Tavaline (HD)-telepilt näeb parimate esituses välja suurepärane ja pigem saab määravaks signaali või ülekande kvaliteet. LCD puhul pole ka nn sissepõlemisohtu, nii et kõik telerid sobivad ka kasutuseks monitoridena. Mängurežiimis on kujutise hilistumine kõigil mudelitel piisavalt lühike, et neid suure arvutiekraanina kasutada.
Heli kvaliteet jääb aga kõigil heast vähem-rohkem kaugemale. Paremal juhul on heli vähemalt moonutustevaba ning kõne kostab arusaadavalt. Halvemal juhul on aga kõik erakordselt halvasti – heli olematule spektraalsele ulatusele panevad punkti moonutused ning sisisevad ja särisevad lisatoonid.
Kui üks erand välja arvata, saab kõigiga salvestada ühte teleprogrammi välisele USB-kettale ja otsevaatamist peatada.
Netti ühendumise võimalus on nii kaabliga kui kaablivabalt, aga kõiki telereid saab kasutada ka netiühenduse puudumisel.
Kallimatest mudelitest tasapisi kaduma hakkavad analoogliidesed on võrdluse mudelitel veel säilinud ja ühes koguni SCART-liides. Mis tähendab, et nendega saaks – vähemalt teoorias – ühendada ka vanema digiboksi või isegi videomaki.
Ostmisel tasub olla tähelepanelik
Saime teada, et soodsa televiisori valimisel tasub olla eriti tähelepanelik. Ainult hinna järgi otsustamine on nagu loterii – võib vedada, aga võib ka minna täpselt vastupidi. Loodetavasti aitab käesolev võrdlus näha ka hinnasildist kaugemale.
Testi kolm parimat telerit saavad meilt kindla ostusoovituse, igaks juhuks tasub vaid tehniliste andmete tabelist kontrollida, kas vajaminevad funktsioonid või liidesed on olemas. Kahte viimast ei saa aga soovitada mistahes hinna eest.
Kokkuvõtted leiad märtsi Tehnikamaailmast.
