Eesti auto-motospordi rohkete ja suurepäraste saavutuste juures on mänginud suurt rolli nii kodumaal valminud võidusõidutehnika kui töö noortega ja just nendele aspektidele on MOMU Mootorispordi muuseumis suure juubeli puhul erilist tähelepanu pööratud.
Kartautodest vormeliteni
„Juubeli puhuks tegime kardispordist ja kartautodest täiesti uue väljapaneku,“ selgitab MOMU Mootorispordi muuseumi asutaja ja juht Arno Sillat. „Kardispordi tähtsust ei tohiks alahinnata, sest see ala täidab nii kasvulava, kaasamise kui ka tööoskuste õpetamise rolli. Kuna meil õnnestus saada oma kogusse ka päris esimesi kartautosid, siis saame oma väljapanekus näidata ala ja tehnika arengut Eestis alates selle esimestest võistlustest kuni tänapäevani.“
Kardisport jõudis Eestisse 1960te aastate algul ja esimene võistlus toimus 1962. aasta jaanuaris. Seega tähistatakse järgmise aasta algul juba 60. sünnipäeva. Esialgu toodeti kartautosid mujal NSV Liidus, hiljem juba ka Eestis.
„NSV Liidus oli kaheksa tootjat ja kahjuks küll kõigi nende kartautosid meil kogus pole, aga Eesti tootjatelt, kelleks olid Tallinna Autoremonditehas ja Viro, on näidised olemas. Soomlastega kahasse 1988. aastal asutatud Viroga seoses on tänini palju segast, sest vaevalt kaks aastat pärast asutamist läks see juba pankrotti, aga Tallinna Autoremonditehases valmistati aastate jooksul kokku umbes 4000 karti.“
Juubeliga seoses väärivad kindlasti enim tähelepanu Eestis valminud võidusõidutehnika, alates ennekõike vormel-Estoniast, lõpetades näiteks Vihuri mootorratastega.
„Vormel-Estoniad on verstapost, mis teeb meid täiesti ainulaadseteks kogu maailmas,“ nendib Sillat. „Nende tootmine tõstab meid nende riikide hulka, kus läbi ajaloo üldse vormelautosid toodetud on ja neid on ju ainult käputäis. Euroopas oleme kindlasti viie kõige ägedama riigi hulgas. Näiteks 1980te keskel olime Lola järel teisel kohal maailmas ja sel kohal püsisime 1990te alguseni.“
Läbi ajaloo on Eestis olnud teisigi tootjaid, kes n-ö tööstuslikult võidusõidutehnikat valmistanud ja kõik need on tublisti aidanud kaasa Eesti auto-motospordi arengule ning saavutustele.
„Läbi aegade on meil olnud kaheksa erinevat tootjat, kelle tehastes võidusõidutehnikat valmistatud,“ selgitab Arno Sillat. „Alates ettevõttest „Saar ja Co“ 1938. aastal kuni tänapäevani, mil AYR valmistab ikka veel krossitsiklitele raame.“
Kuulsuste Koda
Veebruaris avati MOMU Mootorispordi muuseumis Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena Kuulsuste Koda, mis sündis koostöös Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Mootorispordi Föderatsiooniga.
“Kuulsuste kojaga peame meeles neid, kes on oma panuse andnud meie tehnikaspordile, aga ka tehnika- ja spordikultuuri laiemalt. Esimene valik langes sportlastele, aga edaspidi plaanime siia juurde lisada ka taustajõude, ilma kelleta mootorispordis mootorid ei mürise,” kommenteeris Arno Sillat. „Esimeste sportlaste valikuga oli lihtne – nii auto kui motospordi poolelt 20. sajandi parimateks valitud ehk Toomas Napa ja Endel Kiisa ning ilmselgelt parimad käesolevast sajandist nendest, kes on karjääri lõpetanud – ehk siis Markko Märtin ja Tanel Leok.“
„Tänavu sügisel on kavas Kuulsuste Kotta nimetada veel umbes kümmekond nime,“ selgitas Arno Sillat. „Kokku on lepitud, et kandidaate Kuulsuste Kotta nimetavad kolm organisatsiooni – Autospordi Liit, Mootorispordi Föderatsioon ja MOMU. Edaspidi on igal aastal plaanis valida Kuulsuste Kotta kaks kuni kolm uut tähelepanuväärset sportlast, aga sealjuures on eelduseks, et nad on lõpetanud oma aktiivse karjääri.“
