Peugeot sihib tõsiselt premium-klassi suunas, uus Peugeot 508 PSE omakorda panustab sportlikkusele. PSA minek Stellantise kontserni alla (vt TM 7/2021) tähendab, et automarkide omavahelised jõujooned tuleb senistega võrreldes ümber mängida ning Peugeot´d hakatakse sinna ülemisse otsa upitama.
PSE ehk Peugeot Sport Engineered on Peugeot vastus Volkswageni R-le, Hyundai N-ile või miks mitte koguni Mercedese AMG-le või Audi S-le. Lisatähis PSE dešifreeritakse uustulnuka mudelinimes lahti kui Peugeot Sport Engineered ning need tähed on lisatud nii 508 luukpära- kui universaalversioonile. Väliselt paistab 508 PSE silma eelkõige oma agressiivsema disainiga – uue kujunduse saanud iluvõre, punnis pamprid, sportlik küljejoon. Autot ehivad erkrohelised detailid nii auto salongis kui kerel, eriseerias toodetud velgede mõõt on kasvanud 20 tollini jne. Salongis erineb PSE tavamudelitest sportistmete, teistsuguse materjalivaliku ja muidugi siin-seal ette tulevate PSE neoonroheliste kolmetriibuliste logode poolest.
Saksa rivaalidega võrreldes ajab Peugeot asju isemoodi ning erinevalt kuuesilindriliste turbomootoritega sakslastest on siin tegu tuttavat 1,6liitrist neljasilindrilist turbomootorit ja kaht elektrimootorit kasutava pistikhübriidiga – nii et suuresti toetutakse siin elektrile. Tehniline pool on seega laenatud PSA teistelt nelikveolistelt pistikhübriididelt – ees 200 hj 1,6liitrine bensiinimootor, kaheksakäiguline automaatkast ja nendega liidetud elektrimootor, taga täiendav elektrimootor, mis nelikveo tekitab (mingit mehaanilist sidet esi- ja tagasilla vahel seega ei ole).
Selle kombo poolt kokku tulev 360 hj ja 520 Nm teevad 508 PSA-st võimsaima seeriatootmis-Peugeot. Kolm jõuallikat toimetavad omavahel suurepäraselt, pakkudes üksteisele vajalikul momendil tuge ja lülitudes sisse-välja pea märkamatult. Peamiseks etteheiteks on siin vaid sportliku sound´i puudumine.
Gaasipedaalile surudes jääb hetkeni, mil auto kiirendab, väike viiv, mis põhjustatud bensiinimootori käivitumisest, turborõhu tõusust ja õige käigu valikust ning seda ei suuda päriselt eemaldada ka koheselt maksimaalmomenti arendavad elektrimootorid. Siis on aga minek ning 100 km/h on spidomeetril 5,2 sekundiga, auto lõppkiirus on elektrooniliselt piiratud 250 km/h-le.
Tagaistmete alla peidetud 11,5 kWh liitium-ioon aku toel suudab hübriid-508 elektri jõul WLTP-standardi kohaselt läbida kuni 42 kilomeetrit. Laadida saab teda – nagu pistikhübriide ikka – Type 2 pistiku kaudu. 7,4 kW kodulaadija täidab aku 1 tunni ja 45 minutiga, tavalisse kodusesse seinakonktakti lülitades tuleb arvestada, et õhtul juhtmesse pandud auto on sõiduvalmis hommikuks.
Sõidurežiime on neli – Electric, Comfort, Hybrid ja Sport. Comfort-seades on sõidumugavus tava-508-le võimalikult lähedaseks seatud – nii lähedale kui see madalaprofiililiste rehvidega võimalik on.
Tippversioonile kohaselt on enam-vähem kõik, mida Peugeot 508-le üldse saab, siin juba põhivarustuses. Lisavarustusesse jääb seega üle vaid elektriline katuseluuk, soojendusega esiklaasi alaosa ja juhipoolne äär, võimsam (7,4 kW) ühefaasiline laadija ning värvivalik – ehkki selleski osas väga palju valida pole. Tavahinna sees on üks kahest hallist värvitoonist ning 580 euro eest saab valida kas teise halli või musta või siis hoopis 890 euro eest valge.
Eesti kareda asfaldiga teedel pole Peugeot igatahes oma autosid eelnevalt testinud, mistõttu sinna sattudes kostab salongi vägagi arvestataval määral teemüra. Siledale pinnale sattudes pole aga selles osas miskit ette heita.
Enam kui 60 000 eurone hinnasilt – luukpäral 64 900, SW-l 65 900 eurot – võib esialgu ära ehmatada, sest selliseid numbreid oleme harjunud pigem ikka nn premium-markidel nägema – aga eks Peugeot oma PSE-dega ju kipubki vägisi Audide, BMWde, Mercedes-Benzide ja Volvode mängumaale trügima. Samas ronib ka tavaliste Peugeot 508 versioonide hinnakirja ülemine ots 50 000 euro lähedale. Nii et nii oma hinnalt kui dünaamikalt on uus 508 PSE igatahes premium, ent kas see kajastub ka müüginumbrites, näitab aeg.
