Ehkki nii finalistide sõidupäeva eel kui ka esimeste punktide laekumisel näis, et sel aastal on üsna head võiduvõimalused kas oma läbi aegade esimest esikohta jahtival Toyotal (Prius) või teist tiitlit üritaval Mercedes-Benzil (E-klass), püsis ka Peugeot pidevalt esikolmikus ja et suuremaid altminekuid ei tulnud, oligi 66 punkti teeninud Peugeot 408 esikoht lõpuks tõsiasi. Pea lõpuni esikohakonkurentsis olnud E-klass ja Prius olid lõpuks sunnitud mööda laskma ka Hyundai Kona – nii et Hyundai teine, Mercedes-Benz kolmas ja Toyota neljas (punkte vastavalt 61, 60 ja 57).
Alul paarisrakendina omavahel 4.-5.kohti vahetanud Hyundaidest teisel – Ioniq 6-l – erinevalt Konast lõpuspurti ei tulnud ja tema 5. koht oli kindel (punkte kogunes 48). Kõige vähem intriigi oli tabeli allosas, kus mullu võidutsenud Honda leppis seekord 31 punkti ja 6. kohaga, jättes seitsmendaks Volkswageni retrobussi ID.Buzz (25 punkti). Samas on ka 7. koht võit, mitte kaotus, sest esialgses nimistus oli üle 30 mullu turule jõudnud uudisauto ja finaalikoht on väärtus omaette.
Peugeot´ jaoks on tegemist kolmanda esikohaga Eesti aasta auto konkursil. 2001. aastal võitis Peugeot 206 üldse esimese Eesti aasta auto tiitli, 2012. aastal kordas seda saavutust Peugeot 508 (kusjuures ka siis oli teisel kohal Hyundai – tollal i40).
Kokku on Eesti aasta auto tiitli võitnud 13 erinevat automarki. Kolmekordseid Eesti aasta auto tiitlivõitjaid on kaks – Opel ja nüüd ka Peugeot. Kõigi edukama automargina troonib aga selles pingereas Škoda, kes võitis aastatel 2007-2016 neljal korral.
Tänavustest finalistidest on Hondal ja Volkswagenil kaks ning Hyundail ja Mercedes-Benzil varasematest aastatest üks esikoht. Toyota jääb oma esimest täistabamust veel ootama.
Mudelitest on konkursi kahekordsed võitjad Volkswagen Golf, Škoda Superb ja Opel Astra.
Kui 2021. aastal Porsche Taycan esimese elektriautona Eesti aasta auto tiitli võitis ning aasta hiljem kordas Taycani edu Hyundai Ioniq 5, hakkas juba tunduma, et viimase mitte-elektriautost Eesti aasta autona jääb ajalukku 2020. aasta võitja Mazda 3. Viimasel kahel aastal on aga esikohad läinud hübriidautodele – mullu võidutses Honda Civic ja seekord siis Peugeot 408.
Eesti aasta auto valib traditsiooniliselt autoajakirjanikest koosnev žürii. Tänavu olid autoteemat kajastavatest väljaannetest esindatud Autoleht, Whatcar, Tehnikamaailm, Äripäev, Eesti Naine, Accelerista, Auto24 ja Geenius. Nimeliselt jagasid sel aastal hindeid Indrek Jakobson, Tõnu Korrol, Tõnu Ojala, Elmar Ots, Margus Pipar, Veli Rajasaar, Karl-Eduard Salumäe, Kaspar Sepp, Kristjan Sooper, Esta Tatrik, Tarmo Tähepõld ning Laas Valkonen.
Iga-aastase autokonkursi esmasesse valikusse kuuluvad viimase 12 kuu jooksul Eestisse jõudnud uudismudelid, millest selgub enim hääli saanud finalistide kuuik (tänavu erandlikult seitsmik – kuna kaks autot said I ringis sama palju hääli ja selgust ei toonud ka lisahääletus).
Eesti aasta auto konkursi käivitas ligi veerand sajandit tagasi ajakiri Tehnikamaailm, alates eelmisest aastast toimub konkurss Eesti Autospordi Liidu egiidi all.
Eesti aasta auto 2024 selgus 13. jaanuaril Eesti Autospordi Liidu aastagalal Eesti Rahva Muuseumis Tartus.
