Roheline kaart ehk tsiviilvastutuskindlustuse dokument kehtis seni spetsiaalselt rohelist värvi blanketile trükituna. Eesti Liikluskindlustuse Fondi värske otsuse järgi ei ole oluline dokumendi värv, vaid info, mis on sellele märgitud. Nii piisab edaspidi valgele paberilehele trükitud rohelise kaardi dokumendist, et välismaale sõita.
Gjensidige tellitud ja Nielseni läbi viidud uuringus selgus hiljuti, et 37% Eesti inimestest eelistavad rohelise kaardi kätte saada füüsilisel paberil oma postkasti. 32% inimestest eelistaksid aga e-postile tulnud kirja ise välja printida ning kõigest 5% eelistab selle kätte saada kindlustusseltsi kontorist. See näitab, et uuendus on abiks vähemalt kolmandikule autojuhtidest.
Kindlustusettevõtted väljastavad rohelise kaardi koos kohustusliku liikluskindlustuse poliisiga. Kindlustuskaitse kehtib kõigis Euroopa Majanduspiirkonna riikides, Šveitsis ja teistes rohelisel kaardil märgitud riikides, näiteks Valgevenes, Ukrainas, Suurbritannias. „Kaart tagab kõigis eelnevalt mainitud riikides vastava riigi õigusaktidega nõutud kindlustuskaitse. See on dokument, mis peaks kaasas olema kõigil välismaale sõitvatel autojuhtidel, kuna ühtse elektroonilise dokumentide kontrollimise süsteemi puudumise tõttu saavad välismaa ametnikud kontrollida sõiduki ja kindlustusdokumente ainult nende füüsilise olemasolu korral,“ ütles Gjensidige kahjukäsitluse juht Maarika Mürk.
Tema sõnul rakendatakse eri riikides erinevaid õiguslikke aluseid, mis tähendab, et ametnikud võivad käsitleda rohelise kaardi puudumist kohustusliku liikluskindlustuseta sõitmisena. „Selliste olukordade vältimiseks peavad välismaale sõitvad autojuhid lisaks rohelisele kaardile kaasa võtma ka enda isikut tõendava dokumendi (ID kaart või pass, kui EUst lahkutakse), kehtiva juhiloa ning sõiduki registreerimistunnistuse,“ soovitas Mürk.
Ta märkis, et juhul, kui rohelise kaardi süsteemi kasutavas riigis toimub liiklusõnnetus, arvestatakse kindlustushüvitise tagamisel selle riigi õigusaktidega ettenähtud kindlustussummasid, kus õnnetus toimus.
„Välismaal autot juhtivad isikud peavad lisaks vajalike dokumentide kaasas kandmisele tähelepanu pöörama ka uuele sõidukeskkonnale. Nad puutuvad teistes riikides kokku teistsuguse sõidukultuuri ja mitmesuguste sõitmistingimustega. Autojuhid peaksid välismaal viibides eriti tähelepanelikult liikluseeskirjadest kinni pidama ja selgitama enne välisriiki sõitmist välja sealse liikluse eripärad,“ ütles Mürk.
Ta märkis ka, et eri riikides rakendatakse sarnaseid tähtsamaid liiklemise põhimõtteid, ent trahvisummad, kiirusepiirangud, lubatud maksimaalne alkoholisisaldus veres ja muud kohalduvad nõuded võivad erineda.
