Eesti ja rahvusvahelised eksperdid rääkisid täna toimunud Latitude59 avasündmusel nii kaitse- kui ka ründetehnoloogiate arendamisest ning keskenduti praktilistele sammudele Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks.
Endine Ameerika Ühendriikide Keskluureagentuuri (CIA) operatsioonide juht James Acuna tõi oma sõnavõtus välja, et Euroopa Liit ja lääs ei võta täna sõja õppetunde piisavalt kiiresti omaks. “Euroopa Liit ja lääs on jätkuvalt aeglased vajalike ja valulike õppetundide omaksvõtmisel, mida kaasaegne sõjapidamine, eriti Ukrainas on õpetanud. Vaatamata hiljutistele teadetele suurenevast rahastusest jäävad Euroopa regulatiivne raamistik ning mõtteviis endiselt maha kaasaegse sõja tegelikkusest,” ütles ta.
Ukraina kogemusi kaitse- ja ründetehnoloogiate arendamises tutvustas Ukraina valitsuse loodud kaitsetehnoloogia klastrri Brave1 investeerimisanalüütik Kateryna Chaikivska. Brave1 ühendab täna üle 1500 ettevõtte ühtseks innovatsiooni ökosüsteemiks ning selle eesmärk on tagada Ukraina relvajõudude tehnoloogiline ülekaal vaenlase ees.
„Tänapäeva maailmas ei ole kaitsetehnoloogiasse investeerimine enam vaid tootluse küsimus – see on küsimus asjakohasusest,“ ütles Chaikivska. „Ukraina pakub investoritele haruldast võimalust: ligipääsu ainulaadsele kiiresti arenevale ökosüsteemile, kus tehnoloogiaid katsetatakse ja valideeritakse reaalse lahinguvälja tingimustes. Need, kes kaitsetööstussesse investeerivad, ei toeta mitte ainult Ukraina võitu, vaid saavad varajase juurdepääsu tipplahendustele, mis kujundavad ülemaailmse kaitse tulevikku.“
Eksperdid tõdesid, et tehnoloogiline ja geopoliitiline surve on täna suurim just NATO idatiival ning jäi kõlama, et kaitseinnovatsiooni edendamine ja uute lahenduste kiire kasutuselevõtmine on Baltimaade julgeoleku jaoks kriitilise tähendusega.
NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai rõhutas, et ettevõtete valmisolekut panustada kaitsetööstusesse ei tohi alahinnata ega kasutamata jätta. “Euroopa peab kiirelt tõstma oma suutlikkust rakendada traditisoonilise võimearenduse kõrval ka uusi tehnoloogiaid, mida tsiviilsektoris juba edukalt kasutatakse. Olgu selleks nii erinevad autonoomsed sõidukid, droonid või nutikad sidelahendused. Kunagi varem ei ole nii paljud ettevõtted olnud valmis neid lahendusi kaitsesektorile arendama ja kohandama ning seda potentsiaali ei tohi kasutamata jätta.”
Drooni- ja muude kaitsetehnoloogiate testkeskkondade arendamisele keskendunud arutelus toodi aga välja, et uute kaitse- ja ründetehnoloogiate testimist takistab täna seadusandlus. Puudu on ka kaitse- ja ründetehnolooogia testimise keskkonnad, kuhu oma tooteid saaks minna testima eraettevõtted.
Taani inseneriettevõtte Weibel Scientific´u omanik Thomas Øiseth Munkholm jagas kuulajatega kõrgtehnoloogiliste Doppler-radarisüsteemide arendamise kogemust ning rõhutas, et rahvusvahelise koostöö kaitsevaldkonnas vajab parandamist. Täna kasutatakse Weibel Scientific´u radareid laialdaselt kaitsevaldkonnas lähimaa õhutõrjes, ballistiliste rakettide tõrjumiseks ning kriitilise infrastruktuuri kaitseks.
Riskikapitalifondi Superangel riskikapitali partner Nicholas Nelson, kes keskendub kaitsetööstusele ja kahese kasutusega tehnoloogiatele, nentis, et investeerimine kaitsetehnoloogiatesse on alles kujunemisjärgus. “Oleme täna tunnistajaks kaitsetehnoloogia riskikapitali ökosüsteemi kujunemise algusele Euroopas. Euroopas on nüüd olemas rahastus, teadus- ja arendustegevuse võimekus ning vajalik talent, et luua keskkond, mis suudab arendada ja kasutusele võtta uusi kriitiliselt tähtsaid kaitsevõimekusi julgeoleku tagamiseks,” ütles ta. Samas ütles ta, et aeg, kui riigid said kaitsevaldkonna arengute vastu olla pelgalt uudishimulikud, on tänaseks läbi. “Euroopa vajab, et erakapital astuks kõrvaltvaataja rollist välja ja toetaks otseselt kaitsevaldkonna esmatähtsaid ettevõtteid,” sõnas Nelson.
Latitude59 avasündmus „Thinking in Billions“ sai korraldatud koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning NATO DIANA innovatsioonikiirendiga. Sündmus tõi Tallinnasse kokku kaitsetööstuse eksperdid, tehnoloogiaettevõtjad ja poliitikakujundajad. Päeva modereeris majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav.
