Inimesed olid tähelepanu väärivaid asju välja mõelnud juba tuhandeid aastaid, enne kui taipasid hakata neid siduma oma nimega – patentima. Tuletegemine on vähemalt 400 000 aastat vana kunst. Ratastki kasutas inimene juba 5500 aastat tagasi. Nende leiutajatest ei ole kummalgi juhul mingeid teateid.
Uuemate leiutiste kohta eksisteerib aga juba tõestusmaterjale. Näiteks on teada, et enam kui 4000 aastat tagasi leiutasid kirjutus- ja arvutuskunsti sumerid ja egiptlased, raha on lüüdialaste leiutis 2600 aasta tagusest ajast.
Esimesed viited patendikaitsele pärinevad Antiik-Kreekast umbes 500 aastat e.m.a. Nendega kaitsti toidutegijate õigusi teatud retseptidele. Umbes samal ajal leiutasid roomlased kahe rattaplokiga tõstetali, kummaski kolm plokiratast, mille abil sai tõsta tunduvalt suuremaid raskusi kui paljakäsi. Seadme kaitseks kirjutati eraldi kaitsekiri.
Peaaegu 2000 aastat hiljem püüdis veneetslasest arhitekt Filippo Brunelleschi saada ja saigi kolmeaastase valmistamise ainuõiguse marmorplokkide transportimiseks mõeldud tõstevintsiga pargastele. Seda peetakse maailma esimeseks patendiks.
Sõna patent tuleb ladinakeelsest patens – avalik. See viitab olukorrale, kus patendiks nimetatava dokumendi abil antakse avalikult teada, et kellelegi on millegi suhtes ainuõigus.
Veneetsia linnriik lõi 1474. aastal esimese ametliku patendiameti. Sellest sai kogu maailmale eeskuju aastasadadeks. Põhimõtteks oli, et patent võidakse anda „mistahes uuele ja andekale seadmele, mida ei ole enne valmistatud“.
Inglismaa esimese patendi sai sünni poolest flaamlane John of Utynam 1449. aastal. Leiutaja teenis saareriigis kahekümneks aastaks ainuõiguse tol ajal Mandri-Euroopas tuntud klaasile maalimise tehnikale. Prantsusmaal sai patendiajajärk alguse Abel Foullonist, kellele kinnitati aastal 1551 kümneks aastaks monopol kaugusmõõturite valmistamiseks.
Ühendriikides sai esimese patendi Samuel Hopkins 1790. aastal potase ehk kaaliumkarbonaadi valmistusprotsessi leiutamise eest.
Patendiseaduste rakendamine innustas leiutajaid pühenduma tootearendusele ja oli üks majanduse arengu kiirendajaid. 2017. aastal registreeriti maailmas 13,7 miljonit patenti. Patentidel on piiratud kehtivusaeg, üldiselt on kõige pikem aeg 20 aastat.
Kogusime näiteid sellistest patendiga leiutistest, millest osa on praegugi kasutuses ja ajakohased. Mõned neist on patenditud üle saja aasta tagasi. LOE JUUNI TEHNIKAMAAILMAST!
