Juba möödunud aasta suvel jõudsid Le Mans’i 24 tunni sõitu korraldav ACO, mõned autotootjad ja FIA otsusele, et alates 2020/2021 hooajast saab LMP1-klass täiesti uue sisu ning tehnilised reeglid baseeruvad edaspidi nn hüperautode kontseptsioonil.
Kuigi põhimõte sai paika juba mullu, on seejärel algseid reegleid pidevalt muudetud ja täiendatud ning tõmblemist on läbirääkimiste laua taga jagunud tänavuse kevadeni. Peamine eesmärk on olnud uuele kontseptsioonile võimalikult laiapõhjalise toetuse leidmine autotootjate seas.
Mida see LMP1-klassi asendav hüperautode kontseptsioon sisuliselt tähendab? Esiteks võib jätkuvalt ehitada prototüüpe, aga edaspidi peavad autotootjad andma neile mõne oma tootmises oleva „hüperauto, sportauto, luksusliku GT või kontseptauto“ välimuse. Mootorite osas on tootjatele antud vabadus, aga erinevalt praegustest LMP1-klassi hübriidautode reeglitest on lubatud kasutada vaid ühte kineetilisele energia taaskasutussüsteemi (KERS), mis annab lisavõimsust esisillale. Antud hübriidsüsteem peab aga olema kasutusel mõnel toodanguautol ja samas peab iga tootja valmis olema seda müüma ka eratiimidele eelnevalt kindlaks määratud hinnaga.
Kokkuvõttes on 2020. aasta sügisel algaval hooajal radadele veerevad ja praegusi LMP1-klassi asendavad autod eelkäijatest raskemad, tekitavad aerodünaamiliselt vähem surujõudu, esisillal paiknev KERS pakub vähem lisajõudu, aga sisepõlemismootorid on umbes 200 hj võrra võimsamad.
Uute reeglite veel üheks eesmärgiks oli ka kulude vähendamine veerandile senisest ehk siis umbes 20 miljonile eurole aastas. Läbirääkimistel osalesid hetkel ainsana LMP1-klassis hübriidautosid kasutav Toyota, sportautode MM-sarjas GT-autodega osalevad Aston Martin, Ferrari ja Ford ning lisaks McLaren. Samas loodeti, et uued reeglid võtab omaks ka Põhja-Ameerika juhtivat sportautode sarja, kuhu kuuluvad pikkade traditsioonidega Daytona 24 tunni ja Sebringi 12 tunni sõidud, korraldav IMSA, aga esialgu pole sealsed tootjad ja tiimid vedu võtnud.
IMSA sarjas kihutatakse Daytona Prototype ja LMP2-klasside autodega ning peamiseks „punaseks jooneks“ on hetkel rahalised kulud, mis antud klassides hetkel mitu korda väiksemad kui planeeritud „hüperautode“ klassis. IMSA juhtide sõnul pole neil midagi ka hübriidautode vastu, aga veidi kardetakse tehnoloogilist ja sellest tulenevalt ka rahalist võidujooksu. Igatahes on IMSA juhtkond huvitatud hiljemalt 2022. aastaks paika panema ühise prototüüp-klassi reeglid. Daytone Prototype-klassi autodega osalevad hetkel Põhja-Ameerika sarjas Acura, Cadillac, Nissan ja Mazda.
Hoolimata sellest, et mullu sügiseks saadi reeglid suures osas paika, hakkas vähehaaval siiski avalikkuse ette imbuma uudiseid, et ega neid tootjaid, kes 2020. aasta sügiseks „hüperautod“ ka valmis ehitaks, väga palju polegi. Ja seda hoolimata faktist, et kõnelustega oli liitunud ka BMW ja FIA sõnul oli veel huvilisi, kelle nime veel ei soovitud avaldada. Kes soovis üht muudatust, kes teist, aga taas jõuti järeldusele, et midagi peaks ikkagi veel muutma.
Nii kinnitatigi märtsis toimunud FIA mootorispordinõukogu istungil, et uues „hüperautode“ klassis võib osaleda ka juba tootmises olevate superautodega, mis tähendab, et võime järgmisel aastal võidu kihutamas näha selliseid superautosid nagu näiteks McLaren Senna ja Aston Martin Valkyrie. Just need kaks tootjat (ja kuuldavasti ka Ferrari) olid peamised lobistid antud otsuse taga. See aga tingis napid kuu aega hiljem ehk siis aprilli algul järjekordse muudatuse, millega lisati miinimumkaalule 110 kg. Lisaks keelati ära algselt lubatud liikuvad aerodünaamilised elemendid, mille tingis asjaolu, et nii mõnelegi tootmises olevale superautole pole võimalik lisada DRS-i ehk siis F1-sarjast tuttavat süsteemi, mis tagatiiva avamisega õhutakistust vähendab.
Nüüd lõpuks hakkab tunduma, et suuremaid täiendusi enam „hüperautode“ reeglitesse ei tehta ja ega selleks polegi enam eriti palju aega – 2020. aasta sügisel algava hooajani on veidi üle aasta ja tootjatele peab uute võistlusautode ehitamiseks aega jääma.
Positiivne fakt kõige selle sebimise juures on, et suure tõenäosusega näeme päris mitmeid huvitavaid mudeleid kihutamas nii Le Mans’i 24 tunni sõidu kui MM-tiitli võidu pärast. Lisaks juba eelpool mainitud McLaren Senna ja Aston Martin Valkyrie mudelitele kaalub Ford uue võistlusauto ehitamist, mis baseeruks praegu GT-autode klassis osaleval Ford GT autol.
Ferrari pole veel lõplikult oma osalemisest teatanud. Samas on Toyota andnud mõista, et ei pruugi „hüperautode“ klassi ehitada enam prototüüpi, vaid osaleda hoopis mullu ideeautona esitletud GR Super Sport baseeruval võistlusautol.
