Juba 89. korda toimunud Le Mansi 24 tunni sõidus, nagu ka kogu tänavuses MM-sarjas, oli stardis viis hüperautot, neist Toyota ja sarja debütant Glickenhaus kahe autoga ning lisaks neile üksik Alpine. Kuigi Toyota tiim läks ööpäevasele kihutamisele oma kahe GR010 Hybrid autoga vastu selge favoriidina, oodati siiski tasavägisemat heitlust.
Võidu pälvinud Toyota autol nr 7 sõitnud meeskond Mike Conway, Kamui Kobayahi ja Jose Maria Lopez edestasid finišis tiimi teist autot kahe ning kolmanda koha pälvinud Alpine A480 Gibson autot juba nelja ringiga. Parim kahest Glickenhausi autost finišeeris Alpine´iga samal ringil, teine kaotas võitjale seitsme ringiga.
Kõik kolm hüperautode klassis osalenud autot erinevad teineteisest oma konstruktsiooni poolest ning vastavalt MM-sarja ja Le Mansi võistluse reeglitele on kasutusel nn sooritusvõime võrdsustamise reeglid, millega seatakse võimsamatele ja kiirematele autodele teatud piirangud. Sellest hoolimata osutus Toyota GR010 Hybrid konkurentidest selgelt kiiremaks. Glickenhausi tiimi omanik Jim Glickenhaus kirus võistluse järel sooritusvõime võrdsustamise reeglit kõvasti, sest tema arvates olid piirangud Toyota autodele liialt lahjad.
Mõneti oli Glickenhausil õigus, sest II koha pälvinud Toyota autol oli võistluse käigus mitmeid tehnilisi probleeme. Seetõttu vajas Sebastien Buemi, Kazuki Nakajima ja Brendon Hartley juhitud auto üleliigseid boksipeatusi ning kogu võistluse käigus kogunes autole nr 8 koguni kuus boksikülastust enam kui Alpine´ile ja üheksa rohkem kui neljandana finišeerinud Glickenhaus 007 LMH autole. Sellest hoolimata lõpetas Toyota nr 8 neist kaks ringi eespool.
Osalejaid kimbutasid korduvad vihmahood ja raja kuivamise järel, mil kihutati taas slikkidega, aga suhteliselt „mustal“ teekattel, ilmnesid kõige paremini Toyota eelised. GR010 Hybrid on kolmest autost ainuke, mis kasutab lisaks V6 turbomootorile ka hübriidsüsteemi, mille elektrimootor rakendub sisse lülitamisel tavakorras tagaveolise auto esisillale, muutes auto nelikveoliseks.
V8-turbomootoriga Glickenhaus ja Alpine oma vabalthingava V8-jõuallikaga hübriidtehnoloogiat ei kasuta ning on ainult tagaveolised. Jim Glickenhausi arvates oleks juba kvalifikatsiooni järel, mil selgus Toyota ülekaal, pidanud sooritusvõime võrdsustamise reeglit kohendama.
Siiski ei tulnud Toyota tiimile kaksikvõit kergelt ja pingevabalt, sest nr 8 autol ilmnenud probleemid kütuse pealevooluga tekitasid inseneridele parajalt peavalu. Sama oht püsis ka võiduka nr 7 juures. Probleemi lahenduseks olnuks kütusepaagil paikneva kollektori vahetamine, aga see protseduur nõudnuks mehaanikutelt ligi 45 minutit, mis oleks tähendanud finišeerimist teises kümnes. Aga lõpp hea, kõik hea – Toyotad vedasid finišini välja ning teenisid kaksikvõidu.
Kui sportautode MM-sarjas vahetus endine tippklass LMP1 uute hüperautode klassi vastu, siis LMP2-klassis jätkatakse võistlemist samadel autodel. Just LMP2-klassis selgus Le Mansi 24 tunni sõidu võitja eriti dramaatiliselt moel. Veel viimasele ringile läksid kaksikjuhtimisel WRT tiimi meeskonnad autodel Oreca 07 Gibson ja neist kindel liider oli meeskond, kuhu kuulus ka tuntud F1 sõitja Robert Kubica.
Aga viimasel ringil lakkas juhtauto jõuallikas ootamatult töötamast ja nii avastas end liidrina teine WRT tiimi auto, mille roolis Robin Frijns. Tema kannul oli viimastel ringidel tihedalt püsinud JOTA tiimi autol sõitnud Tom Blomqvist, kes märkas, et tal on võimalus esikohale. Nii kihutasidki kaks LMP2-klassi liidrit viimasel ringil finiši poole ning WRT auto ületas finišijoone ainult 0,7 sekundit enne JOTA autot.
GT-autode arvestuses lootis AF Corse võistkond noppida Le Mansis kaksikvõidu autodel Ferrari 488 GTO Evo, aga võistluse käigus ilmnes ühel tiimi autodest tehnilisi probleeme ja kaksikvõit jäi saavutamata. Esikoht läks siiski AF Corse´le, kellele lähimad konkurendid Chevrolet Corvette C8.R roolis finišeerisid küll samal ringil, kuid kaotasid enam kui 40 sekundiga.
