Oleme kirjutanud arvutimängude kolossaalsest edust meelelahutusmaailma avarustes – nende kogukäive on juba suurem kui filmi- ja muusikatööstusel kokku. Mänguriteks pole aga enam sugugi „pubekatest kollanokad“, vaid keskmise mänguri vanus on juba keskiga, veerand neist aga on juba vanemad kui 50 aastat. Kuid mis siin imestada, pensionipõlve vabanevat aega on ju vaja sisustada!
Endagi kogemusest võin öelda, et mu lemmik MMO Black Desert Online on mul sisse logitud 24/7 ja mänguekraani taga veedan ma aktiivselt aega 10-15 tundi ööpäevas. Aga ükski mänguelamus poleks täiuslik, kui kasutada on niru raudvara ja hiir on siin üks oluline komponent.
Mängurihiired
Seega võtame vaatluse alla mitte hiire kui ühe manipulaatori, vaid just mänguritele suunatud hiired. Päris ühest raudset piiri maha märkida pole siin võimalik, et siiapoole jäävad tavalised hiired ja siin sammuke edasi on juba mängurihiired. Kuid mingisugune abivahend oma usina närilise valikul on siiski vajalik.
Kui viskame pilgu meie suurima riistvara valikuga firma Arvutitark kodulehele, leiame sealt 23 lehekülge valikuid kokku 1228 erineva hiirega – otsusta siis, mida võtta ja mida jätta ja mis on see parim just minu jaoks...
Üks valikute aluseid on loomulikult mänguri füsioloogial põhinev – suure kämbla all on pisike seade äärmiselt ebamugav, samas pisikese käega kasutajale on aga suur ja raske hiir äärmiselt ebamugav.
Mitmetel hiiremudelitel on aga võimalik lisada nende sisse „kaaluvihte“, et suurendada vajadusel hiire kaalu ja kergema seadme soovi korral neid eemaldada. Üheks tuntuimaks selliseks on Logitech G5 Laser Gaming Mouse.
Esmalt tuleb meil aga jaotada ka mänge, mida hiir teenindama peaks hakkama, sest nende nõuded erinevad kardinaalselt.
FPS lahingumängud
Kõige karmimaid nõudeid esitavad FPS (First Person Shooter)-mängud ning nende seast just võistluslikud (mees mehe vastu, tiim tiimi vastu) mängud.
Tuntuim ja suurima e-sportlaste arvuga on siin vallas CS:GO (Counter Strike:Global Offencive). Siin kehastub üks viiene seltskond terroristideks, teine aga terroristidevastaseks grupiks ning suhteliselt lühikese ajaga tuleb kaitsjatel nurjata terroristide salakavalad plaanid.
Kui nüüd ringi hiilides märkate nurga tagant (siin sekkub üks teinegi oluline komponent – mängurimonitor, kuid nendest millalgi hiljem) piilumas vaenlase pead, siis on erakordselt oluline, kui kiirelt ja täpselt ta oma kursoriga sihiku alla saate. Kes kiirem, see on võidumees!
Nii soovivadki FPS-id eriti kergeid ja ülikiireid hiiri – kergem hiir liigub palju nobedamalt. Hiire kiirust mõõdetakse suurusega dpi, aga seda ei tohi segi ajada sama lühendit monitoride iseloomustustes.
Monitoride puhul tähendab lühend dpi (dots per inch), mitu ekraanipunkti mahub antud resolutsiooni juures ühele tollile (24,5 mm). Hiire juures aga tähendab see, mitu ekraanipikslit (dot) liigub kursor hiire liigutamisel ühe tolli võrra hiirematil.
Enamusel mängurihiirtel on turjal LED-id, mis näitavad, milline kiiruseseade antud hetkel töös on. Tipphiirtel ulatub kiirus juba 32 000 dpi-ni.
MMO, seiklusmängud jne
Siin pole erakordne kiirus eluliselt vajalik, kui te just PvP (Player versus Player)-serveris ei mängi, ent ka seal pole väike viivis veel letaalne. Samas on aga liialt kiire tundlikkus isegi kahjulik – kursor kargab ühest ekraani äärest teise nagu segane, kui hiirt vaid veidi kiiremalt padjal liigutada.
Kursori kiirus on sõltuvuses ka monitori lahutusvõimest – selge, et 4K UHD peal tuleb hoopis rohkem piksleid läbida kui näiteks Full HD korral. Seega on nende mängude puhul nõudmised hoopis teised.
Lisamõnuks, seda eriti MMO-de puhul, on suure hulga programmeeritavate nuppude olemasolu erinevate oskuste kiireks käivitamiseks – eriti kui need nõuavad keerukamaid kombosid. Kuigi ausalt öeldes on mõningad MMO-hiirte mudelid (nt Razer Naga 2014 MMO Gaming Mouse) oma 12 (3x4 maatriksis) või enama kombonupuga veidi overkill – kes jõuab neid kõiki ja eriti nende asukohta hiirel meelde jätta ja „pimesi“ üles leida!
Lisaks võiks mainida veel hiirekliki seiklusmänge, erinevaid simulaatoreid jne, kus pole oluline ei kursori liikumise kiirus ega täpsus – aega jagub. Nende juures on peamine mugavus ja töökindlus.
Tehnoloogilised aspektid
Kui esimesed hiired kasutasid kõik närilise kõhu all olevat kuulikest, mis andis arvutile teateid hiire liikumise kohta, siis kaasajal me neid „kuulihiiri“ enam ei leia. Nüüd on nad kõik kas laser- või optilisel tehnoloogial.
Siin ei tule karta nime optiline – see pole enam algusaegade aeglane infrapunaandur. Praeguseks ongi kõik tipphiired optika peal ning laserhiired on turult faktiliselt kadunud.
Järgmine oluline asi on, kas hiir on sabaga või sabatu. Kui ilmusid esimesed sabatud seadmed, mis kasutasid aeglast infrapuna- või raadioliidest, oli nende suureks puuduseks ebaühtlane infovahetuskiirus. Hiir võis seisatuda ja siis meeletult tormata, et „läägi“ aega tasa teha.
Praegu on kasutusel kas 2,4 GHz raadioside või Bluetooth 5+ traadita side võimalused ja mina ausalt öeldes vahet ei tee, kas mu hiireke on sabastatud või mitte. Nimelt on minu Corsair Black Core RGB Pro hiirel võimalus nii traadita kui traadiga tööks. Paljudel n-ö traaditul hiirtel ongi võimalik aku tühjenemisel laadimissaba taha lülitada ja üle selle saab rahulikult mängimist jätkata.
Lülitid
Alates 1990. aastatest on de facto standardiks hiiremaailmas saanud kolmenupuline skrollhiir, mille kolmandaks nupuks ongi kerimisrullik (mida saab lisaks ka vajutada). Kuid enamusel veidigi kvaliteetsematel hiirtel on nuppude arv suurem – vasakul küljel 2-3 programmeeritavat lisanuppu ning mängurite jaoks on hiire „katusel“ veel 2 lisanuppu hiire tundlikkuse kiireks muutmiseks.
Enamasti on sellisel juhul kasutusel ka eri värvusega LED-id, mille värv annab infot, millene tundlikkus hetkel kasutusel on. Mina kasutan neid kahte pöidlanuppu just töös – sinna alla on pandud kopeerimine (Ctrl-C) ja kleepimine (Ctrl-V), mis on väga mugav nt tekste töödeldes.
Veidigi parematel tootjatel saab alla laadida spetsiifilise tarkvara, millega hiirenuppe seadistada ja salvestada. Tõsisematel tegijatel on koguni võimalus neid profiile hiire enda mällu salvestada ja kuhu te ka oma hiirega ei läheks, on vajalikud seadistused alati kaasas.
Kasutatakse aga ka spetsiaalseid MMO-mängude hiiri, millel pöidlanuppudeks koguni 12 lisanupukest. Mõned kasutavad ja kiidavad, kuid minu katsetuste järgi on esiteks siis nina alla tarvis spikrit, millise nupu alla missugune makro on pandud ja teiseks on kiirel tegutsemisel nende tihedalt koos olevat nuppude klikkimisel reaalne võimalus pimesi valet nuppu vajutada või mitut korraga. Mõni eriti edev tootja on aga lisanud mitu vasakut paneeli, mille seast just oma töö või mängu jaoks valida – näiteks Razer Naga Pro Wireless Gaming Mouse.
Üheks oluliseks osiseks hiirenuppude juures on nende lülitid. Nende kvaliteet ja vastupidavus on hiire töös väga oluline. Tuntumad kvaliteetsete mehaaniliste lülitite tootjad on Kailh (Kailh GM 8.0, Kailh GM 4.0 ja Kailh 2.0), Omron (Omron D2F-01F, Omron D2FC-F-7N, Omron D2FC-F-K) , TTC Dustproof Gold, Huano Blue Shell White Dot, Huano Blue Shell pinke Dot, ZF Gold Dots, Zippy DF3-P1, Kailh Silent Microswitch, TTC Silent Switches ning Kailh SMT Mini Switch.
Kaasaja lemmikute – optiliste lülitite nimekirjas on TTC Opticals ja Razer Opticals. Parimatel neist ulatub kasutusaeg kuni 2 miljoni klikini. Samas võib kokku hoides osta paari eurose hiire, millel hakkavad lülitid tõrkuma juba kuuajalise aktiivse mängimise järel.
Hiiretootjad
Hiirte valik on suur ja tootjate arv suurem kui mõnes suures kaubamajas esindatud firmasid. Aga nende seas paistavad silma teatavad eriti hea tasemega nimed nagu juba ülal mainitud Razer, Corsair, SteelSeries, HyperX (Kingstoni mängurivarustuse alafirma), Roccat ja loomulikult omaaegne hiirte etalon Logitech.
Viimane vajus küll hiljaaegu teiste varju, ent tuli nüüd jõuliselt tagasi. Tema uusimat mudelit Logitech G502 X Plus Gaming Mouse hindavad palju ülevaadete lehed üheks hetke maailma parimaks mängurihiireks.
Kevadel valis ajakiri PC Magazine 12 parimat mängurihiirt ning selles nimekirjas oli kolm Razerit (Basilisk Ultimate, Viper Ultimate Wireless Gaming Mouse ja Naga Pro Wireless Gaming Mouse), kolm Corsairi (Sabre RGB Pro Champion Series Gaming Mouse, Dark Core RGB Pro SE ja Ironclaw RGB Wireless) ning lisaks veel HyperX Pulsefire Haste, Roccat Kone XP, SteelSeries Rival 3 Wireless Gaming Mouse ja Mad Catz B.A.T. 6+ Gaming Mouse.
Loomulikult pole korralik mängurihiir odav lõbu – 2-12 euro eest neid ikka ei saa, kuid 50-100 euro vahel leiab neid palju. Kallimate hinnad aga tõusevad juba 200 euroni.
