Kuigi uurimiskeskuseid on ka mitmes Euroopa riigis, on ESO peamiseks vaatluspaigaks Paranali observatoorium Tšiili põhjaosas Atacama kõrbes 2635 meetri kõrgusel Cerro Paranali mägedes. Sealne paik on astronoomilisteks vaatlusteks üks ideaalsemate tingimustega paiku Maal.
ESO peamisteks mooduliteks on neli 8,2meetrise peegliga teleskoopi, mida on võimalik koostööks liidestada, moodustades tervikuna suure teleskoobi VLT (Very Large Telescope). Neile on antud nimed taevaobjektide järgi kohalikes keeltes: UT1 – Antu (Päike), UT2 – Kueyen (Kuu), UT3 – Melipal (Lõunarist) ja UT4 – Yepun (koidutäht Veenus). Neid täiendavad neli mobiilset 1,8meetrise peegliga teleskoopi. See kompleks on praegu üks maailma võimsamaid taevauuringute vahendeid. Kuid ehitamisel on maailma suurimaks kujunev optiline peegelteleskoop ELT (Extremely Large Telescope), mille peegli läbimõõt on 39,3 meetrit ja mis peaks valmima ning tööd alustama aastal 2024.
Tänavu 11. märtsil teatas ESO uurimisgrupp eesotsas Genfi ülikooli professori David Ehrenreichiga juba 2013. aastal avastatud eksoplaneedi WASP-76 b täpsematest uurimistulemustest. Nad kasutasid 2018. aasta lõpus käiku lastud aparaati ESPRESSO (Echelle SPectrograph for Rocky Exoplanets and Stable Spectroscopic Observations). See kohvinimeline kaadervärk loodi Šveitsi, Itaalia, Portugali ja Hispaania poolt koostöös ESOga.
WASP-76 b puhul on tegemist tõeliselt põrguliku hiidplaneediga – tema tähe poole suunatud küljel tõuseb temperatuur 2400 kraadini, nii et isegi raud aurustub. Planeet on loodeliselt lukustatud (tidally locked) ehk ta on oma tähe suunas alati ühe poolega (planeedi pöörlemisperiood ümber oma telje on sama kui tema pöörlemisperiood ümber oma tähe). Teisel, ehk ööpoolel on oluliselt „jahedam“ – alla 1500 kraadi. Seal hakkavad rauaaurud kondenseeruma ja siis sajab tõelist sularauavihma. Seal jalutamiseks oleks hea asbestist vihmavarju kanda. Põrgulikud on ka planeedil valitsevad tuuled – kiirused kuni 18 000 km/h!
Planeedi täht WASP-76 asub meist 195,3 parseki (ca 640 valgusaastat) kaugusel Kalade tähtkujus. Tähe raadius on 1,73 korda suurem Päikese omast ning ta mass on samuti 1,46 korda Päikese omast suurem. Planeedisüsteemi kuulubki ainult üks tõeliselt kolakas hiidplaneet, mille läbimõõt on 1,83 korda suurem meie päikesesüsteemi suurimast hiiust Jupiterist.
Igal juhul on ESPRESSO tõestanud oma olulisust mitte ainult eksoplaneetide avastamise puhul, vaid ka nende koostise ja omaduste põhjalikuma uurimise jaoks.
