Christiaan Huygens oli hollandlasest astronoom, kes innustus 1600ndate aastate keskel kosmose, täpsemalt Saturni uurimisest, kasutades selleks sajandi alguse leiutist pikksilma. 1655 avastas ta Saturni rõngad ning leidis ka ümber planeedi tiirleva suure kuu Titani.
Huygens ei osanud kindlasti uneski näha, et tema nime kandev kosmosesond sööstab 2005. aasta jaanuaris Titani ümbritsevasse gaasipilve. Huygensi-nimeline sond saatis laskumise ajal ja pärast maandumistki veel 72 minuti jooksul Maale väga huvitavaid andmeid ning fotosid, siis sai aku tühjaks. Kogutud infol ei ole maa peal otsest rakendust, kuid keerulise maandumistrajektooriga toimetulemine – esmakordselt maanduti inimkätega loodud seadmega nii kaugel ‒ müksas kogu inimkonda tsipakese edasi: uued andmed laiendasid meie silmaringi ning lisasid arusaamist meid ümbritsevast keskkonnast. Sondi loomine omakorda lisas uusi tehnilisi oskusi.
Uurimustööd avavad uksi
Inimene on läbi aegade huvitunud kõigest teda ümbritsevast, nõndasamuti ka kõigist taevastest nähtustest. Christiaan Huygensi ajal hakkasid kogunenud teadmised juba tooma konkreetseid, rahas mõõdetavaid tulemusi. Näiteks tähtede abil navigeerimine oli aidanud meresõitjail juba ammu leida teed kaugetele maadele ja koju tagasi. Kuid neil oli raskusi pikkuskraadi määramisega, see omakorda sõltus täpsetest kelladest. Huygens armastas mõelda aja olemusest, kuid tegeles ka kellade täpsemaks ehitamisega. Sellest tõusis rahas mõõdetav edu Hollandi laevastikule, kuna täpsete kellade abil sujus purjetamine kiiremini ja usaldusväärsemalt. Osaliselt aitasid teadmised tähistaevast ja täpsed kellad kaasa Madalmaade tõusmisel 1600ndatel suurriikide hulka.
Hiljem aitasid uurimistööd ning teadmised loodusteadustes kaasa valgustusaja läbimurdele 1700ndate lõpus ning seejärel tööstusrevolutsiooni puhkemisele.
Kõik algab alusuuringutest
Peaaegu kõik revolutsiooniliselt uued tehnikad lähtuvad baasuuringutest. Alguses on nende üle ironiseeritud: elektrit peeti sobivaks vaid konnakoibade siputamapanekuks, suhtelisuseteooria oli ebaoluline targutamine füüsikaga seotud filosoofia teemadel ning rakettide peamiseks ülesandeks oli ilutulestiku tekitamine. Heroni aurumasinale Aeolipile ei leitud Antiik-Kreekas mitte mingit otstarvet.
Ka Konstantin Tsiolkovski üle naerdi 1900ndate alguses, kui ta tuli välja ideedega kosmoserakettidest ning ümber Maa tiirlevatest satelliitidest. Kuid rakettide areng sai kiiresti hoo sisse, eriti 1920ndail, ja Teise maailmasõja ajal oli sakslastel juba esimene tõeline kanderakett, lendmürsk V-2.
Nüüd viivad raketid satelliite taevasse lausa iganädalaselt. Igapäevaelu on täielikult sõltuvuses satelliitidest ja kosmose jaoks loodud arendused käivad meiega kaasas kogu aja. Ainuüksi mobiiltelefon põhineb suuresti kosmose jaoks loodud tehnikal.
Ka kosmose uurimine ainult huvi tõttu, ilma otsest kasu saamata, on ometigi tähtis. Teiste planeetidega toimuva jälgimine aitab aru saada oma koduplaneedist ja selle toimimisest. Kaugel Universumis ja meie maapallil toimuvad nähtused on paljuski sarnased ja seetõttu võib näiteks neutrontähtede elektromagnetilise kiirguse uurimine anda majanduses rakendatavaid tulemusi.
Astronautide kogemused ja nende poolt tehtu on ahvatlenud nii mõnedki tegelema teaduse ja tehnikaga. Kosmosekärbse hammustus võib kes-teab ehk viia nobelistide hulka.
Kosmos ja raha
Ainuüksi 2015. aastal kulutati Ühendriikides eelarvelist raha kosmoseprogrammide heaks 44 570 000 dollarit, mitmesugused agentuurid tegid investeeringuid 31 950 000 dollari ulatuses. Ühtekokku siis 76 520 000 miljonit ühe aastaga. Samal ajal tõi see raha kas otse või säästmise kaudu tagasi 246 420 000 miljonit dollarit. Euroopas on need arvud väiksemad, kuid seis on samalaadne.
Võib-olla on suurim edu või kasu kosmoseuuringutest alles tulekul. Kui pääs kosmosesse muutub odavamaks, võib see käivitada ka kasumlikkuse. Päikesesüsteemis on tooraineid ja energiat ülikülluses ja seega ruumi majanduskasvuks oi kui palju.
Kosmoseuuringud võivad meid päästa ka maailmalõpust: kui meie poole on tormamas suur kivimürakas, suudame selle loodetavasti müksata uuele kursile. Ja kui ei suuda, oleks igal juhul tore, kui inimesi elaks sel ajal mujalgi kui ainult maakeral.
