Elektromagnetkiirguste keerukas maailm

Veiko Tamm

01.12.2023

Shutterstock

Iga koolis füüsikat õppinu on kursis elektromagnetkiirguse (EMK) spektriga: ühes ääres kõige pikema lainepikkusega raadiolained, siis mikrouunides kasutust leidvad mikrolained, siis infrapunane kiirgus (soojuskiirgus), seejärel meile silmaga nähtav valgus, selle järel nähtamatu ja palju suurema energiaga ultraviolettkiirgus, sellest veelgi lühema lainepikkusega röntgenkiirgus ning spektri lõpetab suurima energia ja lühima lainepikkusega gammakiirgus. Uurime seda maailma lähemalt.

Vaakumis levib elektromagnetkiirgus (ükskõik millises selle osas) valguse kiirusega, mida tähistatakse tähega „c“ ning mille väärtus on 299 792 458 meetrit (seega ligi 300 000 km) sekundis. See teeb ümmarguselt 1,08 miljonit kilomeetrit tunnis.

See on äärmiselt suur kiirus – nii saabub valgus Kuult Maale 1,3 sekundiga ja Päikeselt Maale 8,3 minutiga. Ühe parseki läbimiseks vajalik aeg on aga umbes 3,256 aastat (parsek on astronoomias kasutatav SI-süsteemi väline pikkusühik – kaugus, kust vaadatuna paistab 1 astronoomiline ühik ehk Maa keskmine kaugus Päikesest ühe kaaresekundilise nurga all).