Nikola Tesla (serbo-horvaadi keeles Nǐkola Têsla, serbia kirillitsas Никола Тесла) sündis 10. juulil 1856 Austria-Ungari keisririigi linnakeses Smiljanis (praeguse Horvaatia territooriumil). Ta sündis ortodoksi kiriku preestri pere neljanda lapsena. Juba lapsepõlves ilmnes tal eriline fotograafiline mälu ja võime oma nägemusi 3D-kujutistena visualiseerida. Seetõttu pole ka säilinud eriti palju Tesla tehnoloogilisi jooniseid – tal oli kogu loodava asja pilt lihtsalt visuaalselt silme ees. Haridust omandama asus Tesla 1875. aastal Grazi ülikoolis, kuid lahkus sealt kooli lõpetamata aastal 1878. Saatuslikuks sai hasartne kaardimäng, mistõttu ei jõudnud ta lõpueksamiteks valmistuda. Samas oma esimesel õpinguaastal ei jätnud ta vahele ühtki loengut ega praktikumi, teenides kõrgeimad võimalikud hinded. Ta väitis, et töötas kella kolmest hommikul üheteistkümneni öösel. Ülikooli õppejõud saatsid isale kirju, et poeg võib ennast surnuks töötada.
Kaks aastat hiljem õppis ta veel aastakese vabakuulajana Karl-Ferdinandi Ülikoolis Prahas, siis kolis ta Budapesti ja 1882. aastal Pariisi. Oma praktilised tööoskused sai Tesla Pariisis toona uudses elektritehnikatööstuse firmas Continental Edison töötades. Firma juht Charles Batchelor käsutati varsti Ühendriikidesse tagasi ning ta soovis Teslat endaga kaasa. 28aastasena emigreeruski Tesla 1884. aastal Ühendriikidesse, kus ta sai aastal 1891 USA kodanikuks. Lühikest aega jätkas ta veel tööd Edisoni juhitavas Edison Machine Works firmas, kuid lahkus peatselt, et alustada oma ettevõtmistega.
Teslast saab ettevõtja
Partnerite finants- ja turundustoel asutas ta mitmeid laboreid ja firmasid New Yorgis. 1887. aastal asutatud Tesla Electric Company lõi vahelduvvoolu induktsioonmootori ja sai palju muid patente vahelduvvoolu alal (sh mitmefaasilise elektrijaotuse süsteemi kohta), mille litsentseeris Westinghouse Electric. Need tõid talle sisse suure summa raha ning need said aluseks paljudele vahelduvvooluseadmetele ja -uuringutele. Tesla toonaste huvide ring oli lai – ostsillograafidest ja generaatoritest elektrilahendustorude ja varajaste röntgenfotodeni välja, mida ta meeleldi demonstreeris oma laborites rikastele teadushuvilistele patroonidele. Sageli pidas ta avalikke loenguid – kuigi väitis neid endale mitte meeldivat –, kus ei jäänud märkamata mehe kaasasündinud sõumehe oskused. Lisaks emakeelele, serbohorvaadi keelele, valdas Tesla seitset võõrkeelt: inglise, itaalia, ladina, prantsuse, saksa, tšehhi ja ungari keelt.
Tegevus teadlasena
Tesla huvialaks oli ka traadita side ning nii konstrueeris ta ka maailma esimese traadita juhtimisega paadi. 1890ndatel uuris ta laialdaselt traaditut sidet ning energiajaotussüsteeme. 1889. aastal külastas ta Pariisi maailmanäitust ja tutvus mitmete Heinrich Hertzi eksperimentidega. Sealt tekkis tal idee Ruhmkorffi trafo edasiarenduseks, mis praegu on tuntud Tesla trafo nime all ja mida saab enamikus teadust populariseerivates keskustes oma silmaga näha ja käega katsuda – kui seade ei tööta!. See seade muundab tavalise madalasagedusliku elektrivoolu ülikõrgsageduslikuks ja kõrgepingeliseks (kuni 500 000 V!), nii et ta hakkab genereerima läbilööke õhku – n-ö kunstlikke välke. (Kel on huvi, võib külastada Energia avastuskeskust ja oma silmaga Tesla välke näha.)
Juba 1893. aastal hõikas ta välja, et tema traadituid lahendusi võiks kasutada ka info ülekanneteks ja sidepidamiseks. Uuel sajandil tegeles ta paljudes valdkondades ja tegi aina uusi leiutisi. Ta suutis kergesti veenda ärimehi oma ettevõtmistesse investeerima, kuigi nad enamasti oma raha enam ei näinud. Tesla ei osanud rahaga ringi käia ja jooksis ikka ja jälle rahast tühjaks. Omamata alalist kodu, oli ta sunnitud elama hotellides – tavaliselt kõige paremates tubades –, jättes maha tasumata arvete mere.
Teslale kuulus enam kui 270 patenti 27 riigis, neist USAs 112. Oma eluajal leidis Tesla siiski omajagu tunnustust – aastal 1894 valiti ta Serbia Kuningliku Akadeemia liikmeks, aastal 1896 Ameerika Filosoofiseltsi liikmeks ning 1896 Jugoslaavia Teaduste ja Kunstide Akadeemia auliikmeks. 1915. aastal liikusid isegi kõlakad, et Edison ja Tesla on Nobeli preemia nominendid, kuid nii kaugele asjad ei arenenud. Kuulujuttude järgi olla põhjus olnud nende kahe omavahelises rivaalitsemises ning et üks või teine või mõlemad olla preemiast keeldunud.
Traadita side alal pidas Tesla suuri võitlusi sakslaste firmaga Telefunken ja meil siiani raadio leiutajaks tunnistatud Marconiga. Igal juhul USA pinnal Tesla võitis ning 1943. aasta USA Ülemkohtu otsusega tunnistati Oliver Lodge, John Stone ja Nicola Tesla raadio leiutajateks ning taastati nende patendid.
Eraelus oli Tesla erak, kuigi oli hinnatud kaaslane paljude kuulsuste, kaasa arvatud lähedaseks sõbraks saanud Mark Twaini poolt. Siiski eelistas ta oma tööd laboris inimestega suhtlemisele. Ta ei abiellunud kunagi ning pidas naisi teadustööst eemale viivaks asjaoluks.
Tesla suri New Yorker Hotel’is 86-aastasena südametromboosi tagajärjel 7. jaanuaril 1943. Tesla matustel osales mitutuhat inimest ja järelhüüde tegi talle ka New Yorgi linnapea. Kuid tema nimi vajus peatselt unustuse hõlma. N-ö taasavastati ta 1960. aastal, kui Tesla auks nimetati SI-mõõtühikute süsteemi magnetilise induktsiooni mõõtühik tesla, tähis T.
Loe lisa aprilli Tehnikamaailmast.
