Niipea kui maailm pandeemia tõttu lukku keerati, alustasid mitmete kuulsate võistluste korraldajad organiseerima virtuaalsarju, meelitades neis osalema pea kogu maailma autospordi koorekihi. Vormel-1, Indycar, NASCAR, elektrivormelid, GT-autod, Austraalia Supercar, Briti turismiautod ja paljud teised tuntud sarjad kolisid kiirelt virtuaalmaailma ning nendes sarjades seni reaalselt võidu sõitnud ja viiruse eest kodudesse varjunud tippsõitjad haarasid kätte mängukonsoolid.
Virtuaalmaailm pakkus võidusõitjatele võimalust peletada pealetükkivat igavust, aga samas hoida „kätt soojas“ ja pakkuda samamoodi kodus igavlevatele tugitoolisportlastele võimalust vähemalt mingile spordile taas kaasa elada. Vormel-1 asus näiteks korraldama virtuaalseid GP-sõite kohe pärast avaetappide edasi lükkamist ning seda „päris“ F1 kalendrile vastavatel radadel ja kuupäevadel.
Nii ongi juba toimunud Bahreini, Vietnami, Hiina, Hollandi ja Hispaania F1-etapid, millistest on võitjatena väljunud F1-sarjast tuntud nimed Charles Leclerc, Alexander Albon ja George Russell. Samas tuleb tõdeda, et F1 sõitjad on teiste kuulsate sarjade staaridega võrreldes kõige „laisemad“ virtuaalsetes võidusõitudes osalema, lisaks eelpool mainitutele on kaasa löönud veel ainult Lando Norris, Carlos Sainz, Antonio Giovinazzi ja Nicholas Latifi.
Võib tähele panna, et tegemist on F1 stardirivi noorema põlvkonnaga ja millegipärast pole „vanakesed“ soovinud virtuaalmaailma sukelduda. Mõneti on see arusaadav, sest on ju noorema põlvkonna sõitjad rohkem harjunud mängukonsoolide taga istuma. Samuti on nooremad sõitjad rohkem istunud tiimide simulaatorites, mis tänapäeval aktiivselt autode testimiseks kasutusel.
Samas on mängukonsool ja F1 simulaator siiski teineteisest suhteliselt erinevad. Kui F1 virtuaalvõistlused toimuvad Codemastersi poolt loodud F1 2019 mängul ja konsool koosneb roolist, pedaalidest ja teleekraanist, siis päris simulaator näeb välja veidi teistsugune. Suure toaseina jagu poolkaare kujulist ekraani ees (et sõitjal oleks pilt võimalikult reaalse maailma mastaabis), istub sõitja peaaegu päris autos ehk siis ilma keredetailideta ja ratasteta kokpitis, milles kõik päris auto juhtimisvahendid.
Erinevalt F1 sarja sõitjatest on Indycari, NASCARi ja elektrivormelite virtuaaletappidel osalenud praktiliselt kõik sarjade põhisõitjad ning ka mõned huvitavad külalisvõistlejad. Näiteks Indycar-sarjas moodustasid Motegi ringraja virtuaaletapil esikolmiku päris sarja meistrid Simon Pagenaud, Scott Dixon ja Will Power. Samas aga võitis kaks etappi kahekordne Austraalia Supercar-sarja meister Scott McLaughlin ja ühe McLaren F1 tiimi sõitja Lando Norris, kelle võit Austini ringrajal polnud eriti suureks üllatuseks, sest on ta ju selle ringrajaga F1-sarjast tuttav.
Erinevalt F1 virtuaaletappidest on Indycari ja NASCARi võidukihutamised toimunud iRacing mänguplatvormil, mille valmistajaks ettevõte FIRST LLC, mis teeb koostööd paljude erinevate autospordi sarjade, organisatsioonide ja tiimidega. Mis puutub huvipakkuvatesse külalisvõistlejatesse siis näiteks Michigani rajal sõidetud Indycari etapil lõi kaasa NASCAR-sarja üks endiseid populaarsemaid sõitjaid Dale Earnhardt juunior, kes näitas endast palju noorematele Indy-vormelite spetsialistidele koha kätte, finišeerides koguni kolmandana.
Pea kõik põhisõitjad on käinud kihutamas ka NASCARi virtuaalsarjas ja lõpuks meelitati Talladega võistluseks rajale isegi aktiivse karjääri lõpetanud endine superstaar Jeff Gordon. Ja ühele korralikule NASCARi stiilis „karmile andmisele“ kohaselt ei möödu ka virtuaalsõidud vaatemänguliste avariideta ja üks selline viis ka Jeff Gordoni katkestamiseni.
Nii Indycari kui NASCARi virtuaalvõistlused said maikuus läbi, sest mõlemal sarjal on kindel plaan alustada juunis juba reaalsete etappidega (seda esialgu loomulikult tühjade tribüünide ees). Seevastu elektrivormelite virtuaalsari kestab poole juunini ja Formula E korraldajad panid püsti koguni 8 etapist koosneva sarja, milles osalevad kõik „päris“ sõitjad ning kus jagatakse punkte ja selgitatakse meister.
Üheks omapäraks elektrivormelite virtuaalsõitudes on võistluse formaat, kus iga ringi järel „kõrvaldatakse“ konkurentsist võistlejaterivi viimane sõitja. Kolme etapi järel juhib virtuaalsarja punktitabelit BMW sõitja Max Günther, kes saavutas esikoha kahel esimesel etapil. Punktiarvestuses teist kohta hoiab Mahindra tiimi sõitja Pascal Wehrlein, kes oli kiireim sarja kolmandal etapil Monacos.
Kuigi virtuaalvõistlusi on olnud päris huvitav jälgida, siis hing ihkab juba kaasa elada reaalsele autospordile. Kui USAs on tähtsamad sarjad käivitumas juba juunis, siis F1 hooajale antakse start juuli algul Austrias.
