„Kurjategijad otsivad alati võimalusi, kuidas raha nöörida. Märtsis jõudis Eestisse ülemaailmne trend, kus küberpätid saadavad inimestele pahavaraga libakirju, kasutades kirjades ametlikku infot koroonaviiruse kohta. Praegusel ajal peab olema libakirjade, SMSide ja kõnede osas väga tähelepanelik, sest kurjategijad proovivad inimeste infojanu ära kasutades rikastuda,“ ütles RIA küberturvalisuse teenistuse juht Lauri Aasmann. Märtsis matkisid kurjategijad nii Terviseameti kui ka WHO e-kirju.
Aasmann tõi välja, et petukõnedega prooviti eksitada kaugtööle jäänud töötajaid. „Kurjategijad helistasid inimestele ning pakkusid võimalust üle vaadata arvuti turvaseaded. Tegelik eesmärk oli hoopis saada kaugligipääs töötaja arvutisse, et siis see üle võtta,“ lausus Aasmann.
Kaugtööle ülemineku tõttu kasvasid koormused Eesti e-teenustes, mis aga suures osas töötasid veatult. Näiteks andis eKool märku ülekoormuse tõttu tekkinud teenusekatkestusest vaid esimesel üleriigilisel kaugõppepäeval.
Samuti teavitati RIAt Haigekassa e-teenuste (kindlustatuse kontroll, digiretsept jt) nii ülekoormusest kui ka seadistusvigadest põhjustatud teenusekatkestustest ajavahemikul 13.–20. märts. Eriolukorra kehtestamise järel suurenes ravimite väljaostmine, mis omakorda põhjustas süsteemidele lisakoormust ja aeglustas teenuste toimimist. Aprilli alguses tehtud taristu arendustöö tulemusena on Haigekassa süsteemide koormustaluvus suurenenud ja teenused töötavad sama kiiresti kui varem.
„Kurjategijad sihivad oma õngitsus- ja petukampaaniates suurt hulka inimesi ning paratamatult saavad neid kirju ja kõnesid ka tervishoiuasutused. Praeguses olukorras on tähtis, et nende töö sujuks küberprobleemidet ja nad saaksid keskenduda inimeste aitamisele. Sellepärast nõustasime märtsis perearste, tervishoiu- ja haiglatöötajaid kaugtööle ülemineku ja küberhügieeni osas,“ sõnas RIA küberturvalisuse teenistuse juht.
Täpsema ülevaate möödunud kuu sündmustest Eestis ja välismaal leiab RIA kodulehelt.
