Ühtlasi sai 71 aastasest Richard Bransonist (sel hetkel) maailma vanuselt teine astronaut John Glenni järel, kes tegi STS-95 pardal kosmoselennu 77 aasta vanusena. Kuid Bransoni teekond kosmoselendude vallas on olnud pikk ja keerukas.
Algas kõik „hullule lennuinsenerile“ Burt Rutanile varastel 1990tel aastatel pähe karanud ideest ehitada kosmoselennuk, mis suudaks ka tavainimesi kosmosesse viia. Tema ponnistuste tulemusena valmis sõiduk nimega SpaceShipOne, mis sai inspiratsiooni 1950.-60. aastate eksperimentaallennukist X-15. Ning aastal 31. juunil 2004 kroonis Rutanit edu – tema lennuk sooritas esimese mehitatud kosmoselennu. 8,5 meetrine lennuk viidi kandelennuki White Knight all 14 km kõrgusele, vabastati seal ja Mike Melvilli piloteeritud lennumasin jõudis oma rakettmootoritega üle 100 km kõrgusele, täites nii USA kui maailma kosmosenõuded. Peale paari järgnevat edukat kosmosereisi pälvis Rutan kosmoseettevõtja Pete Diamandise väljapandud 10 miljoni dollarilise X-Prize´i – eduka eraettevõtte kosmoselennu auhinna.
Rutani saavutused jäid silma Virgin Groupi asutajale Richard Bransonile, kes kuulutas samal aastal välja, et hakkab pakkuma oma Virgin Galactic lennukitel turismireise SpaceShipOne´l baseeruvatel õhusõidukitel hinnaga 200 000 dollarit reis. Varsti lõid Rutan ja Branson ühisfirma The Spaceship Company, ostes üles Rutani firma Scaled Composites. Virgin Group omas ettevõttest 70%, Rutan 30%.
Virgin Galactic asutati aastal 2004 ja tema peakorter asub Mojave Air and Space Port baasis Californias ning ta kasutab ka New Mexico osariigis paiknevat Spaceport America baasi.
Toona plaanis Virgin Galactic alustada turismilendudega juba aastal 2007. Kuid arendada oli palju. Kui Rutani lennuk mahutas ainult piloodi, siis Bransoni visiooniks oli pardale võtta 8 inimest – kaks pilooti ja kuus reisijat. Aastal 2006 demonstreeriti uut lennukimudelit SpaceShipTwo. Kuid järgmisel aastal tabas neid tagasilöök – uut rakettmootorit katsetades see plahvatas ning tappis kolm ja vigastas raskelt veel kolme inimest.
Peale õnnetust andis Scaled Composites rakettmootori arendamise üle firmale Sierra Nevada Corporation. Hübriidrakettmootor kasutas kütusena tahket HTPB-d ja oksüdeerijana vedelat lämmastikoksiidi (N2O4).
Kuna nüüd oli tegu suurema ja raskema lennukiga, vajati ka uut kandelennukit ja selleks sai White Knight II. Neid kahekerelisi „emalennukeid“ on ehitatud kaks: VMS Eve ja VMS Spirit of Steve Fossett. Firma mehitamata lendude rakettlennuk LauncherOne kasutab kandevahendina Virgin Atlanticult omandatud Boeing 747-400 lennukit, mis sai nimeks Cosmic Girl.
Uue SpaceShipTwo katsetused algasid aastal 2010 ning esimese mehitatud lennuni jõuti aprillis 2013, kui VSS Enterprise´i piloot Mike Alsbury saavutas Mojave kõrbe kohal ülehelikiiruse. Kuid uue mootori vibratsioon oli liiga suur ja Scaled Composites lõpetas koostöö Sierra Nevadaga, tuues mootoriarenduse taas kodufirmasse. Ka muudeti kütus plastikul baseeruvaks termoplastiliseks polüamiidiks.
Peale Scaled Compositesi omandamist Northrop Grummani firma poolt, omandas Virgin Group ka ülejäänud 30% The Spaceship Company aktsiatest, saades firma 100% omanikuks. Oktoobris 2014 startis uue kütusega 55. katselend. 11 sekundit peale kandurlennukist vabanemist toimus plahvatus, kus hukkus Mike Alsbury. Raskelt vigastatud ning teadvuse kaotanud piloot Pete Siebold suutis tänu automaatlangevarjudele siiski elusalt maanduda. Peale õnnetust lubas Branson, et kui leitakse lahendus katastroofi põhjusele, elab unistus edasi.
Järgmine kosmoselennuk nimega VSS Unity kuulutati välja veebruaris 2016 ning selle nime ristiisaks polnud ei keegi muu kui kuulus füüsik ja kosmoloog Stephen Hawking. Peale korduvaid testilende tõusis Unity 13. detsembril 2018 taas üle 80 km kõrgusele ja täitis kohalikud kosmosepiiri nõuded.
Alates 28. oktoobrist 2019 on Virgin Galactic noteeritud New Yorgi börsil. Sama aasta jaanuarist kuulutas Virgin Galactic välja koostöö firmaga Under Armour astronautide ja kosmosebaasi töötajate jaoks. Täiskomplekt riietust, mis valmis vahetult enne Bransoni lendu, kannab nimetust UA|VG (Under Armour|Virgin Galactic) ning on firma Intelliknit materjalist.
11. juulil täitus sir Richard Bransoni unelm – tema Unity 22 lendas kosmose poole, pardal kaks pilooti ja neli spetsialisti firmast, sh Richard Branson ise, ning viibis seal 1 minuti ja 12 sekundit. Nimest järelduvalt oli see VSS Unity 22. lend ning neljas mehitatud lend. Pardal viibisid kaks pilooti - Dave „Mac“ Mackay ja Michael „Sooch“ Masucci ning neli reisijat: Richard Branson, Beth Moses, Colin Bennett and Sirisha Bandla. Enne kommertslendudega alustamist järgmisel aastal plaanib firma veel täismehitatud katselendu. Muideks, ka meil Eestist on ettevõtja Raivo Hein soetanud endale ettetellimuse kosmoselennule VSS-i pardal.
Peale edukat lendu ütles Branson: „Ma tõega usun, et kosmos kuulub meile kõigile. Peale 16 aastat uurimisi, inseneritöid ja testimisi on Virgin Galactic seismas uue kommertsiaalse kosmosetööstuse edurivis, avamaks kosmost kogu inimkonna jaoks. Üks asi on ühe mehe unistus teha kosmos kõigi jaoks kättesaadavamaks, teine asi on muuta see unistus imelise meeskonna koostöös reaalsuseks. Osana silmatorkavast missioonispetsialistide tiimist on mul au osaleda tulevaste astronautide teekonna kindlustamisel ning pakkuda seda unikaalset tarbijakogemust, mida inimesed Virginilt ootavad ja eeldavad.“
Kuid sellega arendustööd ei peatu. Firma järgmine kosmoselaev Spaceship III väljus tootmisliinilt tänavu 30. märtsil ja esimesi lennuteste planeeritakse selle suve lõpuks.
