Google Mapsi uuendused

Kaido Einama
29.11.2020

Me kõik teame, et Google’i kaardid on head autoga navigeerimisel ja võõras linnas liikudes metropoli tähtsamate maamärkide ülesleidmiseks. Maastikul ja metsas võis aga Google’i kaardiga tihti hoopis ära eksida, sest peale suure ühevärvilise massiivi muud kaart ei näidanud.

Tänavu augustis hakkas välja rulluma kaardiuuendus, mis muudab Google Mapsi värviliseks ja detailirohkeks ka seal, kus lõpeb asfalt.

Vahe on silmaga selgelt nähtav: kui varem näiteks oli Island üks suur valdavalt valge saar mõne rohelise laiguga (mis polnud siiski Islandi mets, nagu tavakaartidelt võiks järeldada, vaid nii tähistati lumiseid liustikualasid), siis nüüd võib värvilaike kohata juba üsna palju. Island on nüüd nagu lapitekk.

Iga maastikutüüp sai erineva tooni ja infot selle kohta koguti Google’i uutelt ülidetailsetelt satelliidipiltidelt, mis katavad praegu 98% Maa pinnast. Masinõppega leiti piltidelt üles kõrbelised, jäised, metsased, mägised jm piirkonnad. Nii nagu orienteerumiskaartidel ja topogaafilistel kaartidel, on nüüd eristatud tihedamad metsad ja hõredad, kergesti läbitavad rohealad. Ühed on tumedamad, teised heledamad rohelised. Värvi järgi saab teada, kui lopsakas ja roheline on taimestik ja isegi näha mäetippude lumemütse.

Loo kirjutamise ajaks polnud Eesti kaarte veel uuendatud – seal olid vaid suuremad metsamassiivid rohelised ja suurendades kippus kogu kaart halliks minema. Küll aga on Norra juba kirju nii suurendades kui laiemas plaanis. Tehtu on suurim uuendus Google Mapsi 15aastase ajaloo jooksul, mis võimaldab näha reaalset maastikku. 100 miljonit ruutkilomeetrit pole enam vaja inimvõimete piires läbi käia ning nagu arvata võiski, teevad selle töö valdavalt ära masinõppe algoritmid ja tehisintellekt. Kuid masinatelgi läheb uuendustega veidi aega.

Google Maps sai koroonaviiruse kihi

COVID-19 on hakanud jälle kiirelt levima ja et reisijad teaksid, mis olukord maailma erinevates piirkondades valitseb, lisas Google oma kaartidele uue kaardikihi ehk COVID19-info. See on samas kohas, kust saab valida-vahetada satelliitfoto, tänavakaardi või reljeefkaardi vahel. Üleöö tekkinud viiruse leviku kiht on esialgu üsna lakooniline ja meie jaoks harjumatu näitajaga – piirkondade kohta (tavaliselt riigid) kuvatakse kaardil nakatunute arv viimase seitsme päeva keskmisena saja tuhande elaniku kohta. Meil teatavasti käib arvestus viimase 14 päeva kohta. Kõiki andmeid ei saa siiski väga uskuda, sest võrreldes WHO ja muude allikatega kipub Google Maps näitama mõnede riikide kohta üsna värsket, mõnede kohta aga vananenud infot.

Uuendatud saavad ka linnatänavad

Google’il on plaanis olulised uuendused ka linnatänavate kuvamiseks. Kui tavaliselt kantakse tänavad teedekaardile lihtsalt jämedamate või peenemate joontena olenevalt tähtsusest, siis USAs hakkas Google ka teede tegelikke kujusid arvestama – sellegi töö teevad ära masinõpe ja tehisintellekt, analüüsides ülitäpseid satelliidifotosid. Tuleb ka liiklusinfo koos valgusfooridega, mida Google hakkab arvestama teekondade planeerimisel.

Esialgu küll foorituld, mis hetkel põleb, kaardilt ei näe, kuid ega kaugel ole ka see aeg, kui liiklusinfo ja liikluskaardid leiavad ühise keele.

Jalakäijate jaoks ilmuvad esimesena USA suurlinnades kaardile ka täpsed ülekäiguradade asukohad, ohutussaared ja äärekivid – et teekonda oleks võimalik planeerida ka näiteks ratastooliga või väikeste ratastega elektritõukerattaga sõitjal, kuna nendega on tüütu trepist või kõrgetest äärekividest üle ronida.

Sarnased artiklid