Dacia saab praegu hiilata ühe värskeima mudeliriviga Euroopas tegutsevate autofirmade seas – enam-vähem aasta jooksul on üle käidud kogu mudelivalik. Mudelinimi „Jogger“ võib esimese hooga küll kutsuda esile assotsioone sõnaga „Joker“ (naljamees) – kuid mingi naljavennaga siin tegu ei ole.
Mahtuniversaalid on tänases automaailmas peaaegu väljasurnud liik, seepärast väldib ka Dacia ise Joggerit otsesõnu mahtuniversaaliks nimetamast, võrreldes teda nii universaali, kaubiku kui linnamaasturiga. Teatav mõte sellel ju on, sest Jogger asendab Dacia mudelivalikust koguni 3 mudelit. Tema kõige otsesemad eelkäijad on Logan MCV ja Lodgy, aga ka Dokker (mille teiseks otseseks järeltulijaks on mullu turule jõudnud Renault Express). Tõsi, veel mõned kuud püsib mudelirivis veel ka Lodgy, nii et hetkel on valikus koguni kaks 7kohalist Daciat.
Päris nullist pole Joggerit muidugi loodud ja seda reedab ka auto välimus. Auto esiosa on identne meile aasta tagasi jõudnud Sandero Stepwayga. Ka sisemus on 1:1 sealt üle tõstetud ja siin võiks vabalt kasutada ka mulluse testisõidu ajal tehtud pilte (vt TM 4/2021).
Kui baastase Essential kõrvale jätta, siis on varustus ja teostus igati tasemel. Samas rõhutab ka Dacia ise, et tema kliendiks on hinnatundlik eraisik ja need annavad ehk tõesti andeks kliimaseadme või istmesoojenduse puudumise või vändaga tagaknad. Samas pole hinnavahe varustuspakettide vahel kuigi suur ja varustustaseme kaasajastamine on üsna taskukohane.
Millega Dacia kõigile koha kätte näitab, on kombinatsioon ruumikusest ja hinnast. 4,5 m pikkusesse autosse on suudetud pakkida kolm istmerida, millele kõigile ka täiskasvanu kenasti ära mahub. III rida on hõlpsasti eemaldatav ja et iste ise kaalub vaid kümmekond kilogrammi, saab sellega hakkama sisuliselt igaüks. 7 kohta pole siiski kohustuslik, valikus on ka 5kohalised versioonid.
Mootorivalik tekitab kõhklust – 1liiter ja 3 silindrit tundub auto suurust arvestades pehmelt öeldes vähe. Samas kaalub Jogger vaid 1200 kg ehk umbes 300 kg vähem kui rivaalid. Muidugi, kui kõik 7 kohta täis ja ees sõit Euroopa tuurile (ei ole ilmselt kõige targem mõte), jääb sajastkonnast hobujõust igal juhul väheks. Kui aga autos 1-2 inimest, saab see „mikromootor“ oma tööga üllatavalt hästi hakkama. Isegi käänulistel mägiteedel, kus sellisest „kastist“ eriti miskit oodata ei osanud, liikus Jogger reipalt – kui juht muidugi aktiivselt käike vahetada viitsis/oskas.
Aga käike peab Joggeri ostja vahetada oskama, sest automaatkasti valikus ei ole – vähemalt mitte enne 2023. aastat, mil mudelivalik täieneb hübriidiga. Pole ka diiselmootorit, sest nagu juba öeldud, on Joggeri ostjateks põhiosas hinnatundlikud eraisikud ja seda arvestades on bensiinimootoriga tavaversiooni kõrval mitte diisel vaid hoopis LPG-versioon, mil hobujõude 10 võrra vähem. Tõsi, tavaelus seda vahet ei tunne.
Ehkki Dacia inimesed ise ei jäta Joggerist rääkides mainimata, et tegu on komboga mahtuniversaalist, linnamaasturist ja ei tea millest kõigest veel (rõhutades ka 20 cm kliirensit), siis neljarattavedu Joggerile siiski ei plaanita ning selleks oli, on ja jääb Duster.
Jogger on suurim mudel Dacia mudelirivis, kuid mitte kalleim. Joggeri baashind on euro pealt sama, mis Dusteril, ent tänu nelikveole ronib kalleima Dusteri baashind 21 190 euroni, Joggeril jõuab piir kätte 18 290 euro juures. Lisavarustuse abil annab seda küll veel kergitada, aga fakt jäb faktiks – teist nii odavat uut 7kohalist autot Euroopas täna ei eksisteeri.
Dacia Sandero jõudis Eesti aasta auto 2022 finaali ja poleks ime, kui järgmisel konkursil Jogger sama suudaks.
