Et alternatiivkütused on järjest populaarsem valik ka kodumaise autoomaniku jaoks, ei imesta enam keegi. Soodsa ja keskkonnasäästliku alternatiivkütusena on surumaagaas (CNG, compressed natural gas) ehk surugaas muutunud kütuseturul üha suurema osakaaluga alternatiiviks bensiinile ning diislikütusele (elektriauto on täna siiski nišitoode ning vesinikuautod alles ootavad oma aega – TM). Teistest kütustest soodsam kilomeetrihind on muutnud CNG-sõidukid populaarseks nii eraisikute kui transpordivaldkonnas tegutsevate ettevõtete seas.
Kodumaine rohegaas – millega on tegu?
Biometaan on 100% taastuvkütus, mida 2018. aastast toodetakse ka Eestis. Täna tegeleb biometaani tootmisega kaks biometaani jaama – Kundas asuv Rohegaas OÜ, kus gaasi toodetakse reoveesettest ning Viljandimaal Siimanis paiknev Biometaan OÜ, mis saab gaasi tootmiseks vajaliku tooraine sõnnikust ja biomassist.
Ühiskonna keskkonnateadlikkus on viimastel aastatel läbi teinud tõelise hüppe ning seetõttu on teave alternatiivkütustest nii tavainimeste kui ettevõtjate seas üha laiahaardelisem. Soovitakse teha teadlikke valikuid - ning oma osa on kindlasti ka tavainimese jaoks soodsamal kütusehinnal. CNGga sõites kulub 100 km läbimiseks sõiduautoga umbes 3,5 eurot, samas kui bensiiniga on kulu tavasõiduki osas keskmiselt 7 eurot 100 km kohta – täpne kulu sõltub konkreetsest sõidukist. Lisaks on tegemist keskkonnasõbralikuma alternatiivkütusega – CO2 emissioon on ca 25% väiksem kui bensiinil.
Tanklavõrgustik üha laiahaardelisem
Tänaseks on üle Eesti 17 CNG-kütust pakkuvat tanklat ning lähiaastatel on neid veelgi lisandumas. Lipulaevaks on selles valdkonnas Eesti Gaas, kes alustas 2018. aasta aprillis esimesena Eesti tanklates biometaani ehk rohegaasi pakkumist ning viimaste aastatega on tehtud läbi tõeliselt jõuline areng.
Nagu öeldud, toodetakse biogaasi kohalikest jäätmetest ja seda võib seeläbi pidada kõige keskkonnahoidlikumaks alternatiivkütuseks. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov kinnitab, et loomaks rohkem võimalusi kohaliku rohekütuse kasutamiseks, omandas Eesti Gaasi emaettevõte Infortar hiljuti osalused Vinni ja Oisu biogaasijaamades ning hetkel käivad ettevalmistused neis biometaani tootmisega alustamiseks 2020. aastal. Sellega soovitakse anda oma panus Eesti pikaajaliste keskkonnaeesmärkide täitmisele, milles riik näeb biogaasil ja biometaanil olulist rolli.
Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl lisab siinkohal, et CNG-autod tarbivad rohegaasi, mille hind on võrreldes bensiiniga enam kui kaks korda soodsam ning biometaani tarbivatel autodel kasvuhoonegaaside heide kokkuleppeliselt puudub. „Gaas on lähima 10-20 aasta jooksul kindlasti ühiskonnale odavaim alternatiiv fossiilsetele mootorikütustele ja ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks transpordisektoris,“ tõdeb ta.
Marti Hääl lisab, et Alexela on otsustanud CNG-tanklate rajamisse lähiaastatel oluliselt investeerida. “Alexela eesmärk on pakkuda 100% kohalikult toodetud biometaani, mis on CO2-neutraalne ja ainus jätkusuutlik kohalik taastuvkütus, mis ühtlasi ei tule toiduainete arvelt, vaid lahendab nii olme- kui põllumajandussektori biojäätmete ringlussevõtu väljakutsed. Usutavasti on tänase 17 CNG-tankla asemel 3-5 aasta perspektiivis üle Eesti kokku juba 50 CNG-gaasitanklat ning Eestis vurab ringi 30-40 tuhat rohegaasiga sõitvat autot,” märkis Hääl.
Mudelite valik üha laiem
Kui uurime mõningatest esindustest, et milliste mudelite vahel sõiduauto või väikekaubiku ostja valida saab, sõnab nt IV Pluss esindaja Bruno Kubja, et Fiat Professionali mudelivalikus on CNG-kütusel sõitev väikekaubik Fiat Doblo ja sellest suurem Fiat Ducato. Iveco mudelivalikus on kaubikute osas pakkuda suur valik 7,3-19,6 m3 kaubaruumi suurusega Iveco Daily mudeleid. Samuti raamauto Iveco Daily, millele saab teha erinevaid pealisehitusi,“ lisades, et Iveco Daily mudeleid on 3,5 kuni 7,2 t täismassiga.
„CNG-tarbesõidukit valides tuleb esmalt endale selgeks teha, kui suured on vahemaad, mida läbida soovitakse. Kaubikuga on võimalik gaasiga sõita ca 350 km, lisaks on väike bensiinipaak, mis vajadusel hädast välja aitab. Võimalik on panna hiljem ka lisapaake, mis läbisõitu suurendavad. Tankimise protsess on lihtne ja kindlasti teeb heameelt arve suurus pärast tankimist. CNG-mootoriga kaubiku eeliseks on nn pehmem mootori müra, mille tulemusena on pikematel sõitudel juhi väsimus väiksem. Lisaks läheb talvel CNG-mootoriga sõiduki salong kiiremini soojaks. Miinuseks võib osutuda madalam kliirens, sest auto põhja all on paagid, mis teevad selle madalamaks. Hoolduse kulude osas suurt rahalist erinevust ei ole. CNG-kaubiku hind on soetades kõrgem, aga teeb tasa ca 2,5 aastaga, kui läbisõit on 30-40 000 km aastas,“ selgitab Kubja.
AS Topauto müügijuht Janek Eskor lisab, et Seatil on täna pakkuda Eesti turule CNG-na järgmiseid mudeleid: Seat Ibiza TGI, Seat Leon 5D TGI, Seat Leon Sporttourer ST TGI ja linnamaastur Arona TGI. Volkswageni Eesti sõiduautode müügijuht Kadri Põldma kinnitusel leiab Eesti turult Volkswageni mudelivalikust nii luukpära kui universaalkerega Golfi, Polo kui kaubiku Caddy.
Auto 100 AS turundusjuhi Lemmo Tigase sõnul on Škoda valikus 3 CNG-mudelit: Octavia Combi G-TEC CNG ja veebruarist ka Scala G-TEC CNG ning linnamaastur Kamiq G-TEC CNG. Ka tema kinnitusel ei erine CNG-autode hoolduste hinnad võrreldes tavahoolduse hindadega. “Iga kahe aasta tagant kontrollitakse CNG täitemehhanismi ja tihendeid, torustikke ja toitesüsteemi, iga nelja aasta tagant aga CNG-paake. Iga 20 aasta tagant vahetatakse CNG-paagid. Ka tehnoülevaatuse nõuded on tavapärased ning autodel ei muutu ka garantiitingimused,” selgitab ta.
Väärarusaamu seni endiselt
Kuigi tänane tarbija on teadlikum, on siiski veel levinud väärarusaamu, mida klientide seas ümber lükkama peab. Auto 100 ASi suurklientide müügijuht Uno Saariste toob mõned näited.
„Tihti arvatakse, et gaasiautod “haisevad”, mis ei vasta CNG puhul tõele, sest autode kõrgsurve toitesüsteem on ehitatud selliselt, et gaasilekked ei ole võimalikud. Samuti on levinud arvamus, et tankimine on keeruline ja võtab kaua aega. Tegelikult on CNG tankimine sama lihtne kui iga teise kütuse puhul – ajaliselt kestab see ehk minuti või kaks kauem. On ka neid, kes arvavad, et kõrgrõhupaagid CNG-autodel on ohtlikud. Tegelikkuses on mitmed sõltumatud laboratooriumid (NCAP, ADAC) ja uuringufirmad tunnistanud CNG kõige turvalisemaks mootorikütuseks. CNG-balloonid on konstruktsioonilt piisavalt tugevad, et vastu pidada kõrgele survele (200–300 atm). Enne standardite ja regulatiivse heakskiidu saamist läbivad balloonid suure hulga katseid, mis on kindlaks määratud vastava standardiga ning võivad hõlmata nii kuuli läbivuskatsetusi kui põlengukatset. Mõni arvab veel, et gaasiautod on “lahjema minekuga”. CNG-mootorite võimekus ei erine aga ühegi näitaja poolest teiste sisepõlemismootorite omast. Samas on mitmeid plusse – nii töötab CNG-mootor stabiilsemalt ning vaiksemalt.“
Uuno Saariste kinnitusel on CNG-l teiste autokütuste ees veel terve hulk eeliseid. „Energiasisalduse seisukohalt võrdub 1 kg maagaasi 1,30 l bensiini, 1,27 l diisli, 1,18 l vedelgaasi ja 2,80 l metüülpiiritusega. Sellel on võrreldes naftakütusega suurem oktaanarv – bensiini oktaanarv on alla 100, aga maagaasil 130. Samuti on gaasil kõrge süttimistemperatuur. Gaaskütus ei ole agressiivne ega mürgine ning on kasutajale ohutu. CNG CO2-emissioon on ca 25% väiksem kui bensiinil. CNG täielikult põlemisel jääb sellest järele vaid süsihappegaas ja veeaur. Bensiini põlemisel eraldub lisaks CO2-le mürgist vingugaasi ja lämmastikoksiidi, süsivesinikke, tahma ning teisi peenosakesi. Ja mis kõige olulisem – CNG on praegu kõige odavam mootorikütus,“ selgitab Saariste.
MIS ON MIS: BIOMETAAN, CNG JA LPG JA LNG?
Eestis sõitvad gaasiautod jagunevad laias laastus kaheks: LPG-d ehk vedelgaasi ja CNG-d ehk surugaasi kasutavateks sõidukiteks.
■ LPG (liquefied petroleum gas) ehk vedelgaas koosneb butaani ja propaani segust ning on tuntud ka vedelgaasi nime all. Vedelgaas on toornafta rafineerimise kõrvalprodukt ehk tegemist on fossiilkütusega, mis saab ühel hetkel otsa. Põledes eritab LPG sarnaselt bensiini ja diislikütusega CO2, kuid teiste fossiilkütustega võrreldes siiski koguselt vähem.
■ CNG (compressed natural gas) ehk kokkusurutud maagaas on samuti fossiilkütus – seda saadakse tavalise maagaasi kokkusurumise teel. Keemiliselt koostiselt on CNG metaan ning autodes kasutamiseks on seda vaja hoida 200 baarise rõhu all. Ka surumaagaasi põlemisel tekib teatud määral CO2, kuid samuti vähem kui bensiini või diisli põlemisel.
■ Biometaan (CBM ehk compressed biomethane) ehk rohegaas on 100% taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning eri päritolu biomassist.
Lisaks on olemas ja transpordikütusena kasutusel LNG (liquefied natural gas) ehk veeldatud maagaas.
Vaata lisa jaanuari Tehnikamaailmast.
