Elisa ja Superhandsi koostöö aitab päästa miljoneid RMK istikuid
24.01.2019
Monitooringuseade SuperSpot edastab veebi iga 10 minuti tagant istikute juures oleva õhutemperatuuri, kasutades selleks NB-IoT (narrowband internet of things) tehnoloogiat. | RMK

Tehnoloogia- ja tarkade lahenduste ettevõte Superhands koostöös Elisaga võimaldavad uudse monitooringuseadme abil kaitsta RMK istikuid öökülmade eest, teavitades RMK töötajaid reaalajas istikute juures olevast õhutemperatuurist.

Igal aastal kasvatavad RMK töötajad miljoneid istikuid, tagades nii Eesti metsade jätkusuutlikkuse. RMK Tartu taimlas kasvatatakse näiteks ühe aasta jooksul umbes 2,5 miljonit männitaime ja 4 miljonit kuusetaime.

Istikute kasvatamisel on suureks mureks kevadine ja sügisene öökülm, mis võib istikuid kahjustada ja mille ennetuseks pidi seni RMK töötaja jälgima kodus oma kraadiklaasist öist temperatuuri. Eesti tehnikaettevõte Superhands tuli RMK palvel neile appi ja koostöös Elisaga töötas välja monitooringuseadme SuperSpot, mis edastab veebi iga 10 minuti tagant istikute juures oleva õhutemperatuuri, kasutades selleks NB-IoT (narrowband internet of things) tehnoloogiat. „Temperatuuri on võimalik jälgida veebist ja lisaks saadetakse töötajale automaatselt SMS-teavitus, kui õhutemperatuur peaks istikute juures langema alla kahe soojakraadi,“ sõnas Superhandsi asutaja Alvar Pällo.

„Varakevadine öökülm võib kahjustada õues talvitunud taimi, mis on ilmade soojenedes ajanud välja värsked võrsed. Sügisel võib öökülm kahjustada taimi, mis pole jõudnud veel korralikult puituda,“ kirjeldas RMK Tartu taimla taimlajuht Kristiina Pärn.

Kuna kohapealset temperatuuri kodust mõõta polnud varem võimalik, lähtusid töötajad koduse termomeetri temperatuurist. Taimlajuht kirjeldab, et varasemalt jälgis iga kastja öökülma ohu korral temperatuuri esialgu kodus oma kraadiklaasist. Kui temperatuur hakkas langema +2 kraadini, tuli kastja taimlasse ja kui siin taimede juures olev kraadiklaas näitas 0 kraadi, pani vihmutid tööle. Vihmutamisel jäätub vesi taimedel ja tekkinud veekirme kaitseb taimekudesid külmumise eest. Kui päike on kõrgel ja õhk soojeneb, kaitseb jääkirme taimi kiire ülessulamise eest.

„Mõnikord juhtus, et kohapeal oli õhutemperatuur suurem ja ei langenudki kahe kraadini. Selline jälgimine oli ebatäpne ja uus meetod koos Superhandsiga on kindlasti täpsem ning teeb jälgimise mugavamaks välistades asjatud sõidud ja magamata ööd,“ kinnitab Pärn.

„Narrowband Internet of Things tehnoloogial põhinev lahendus on turvaline, piisavalt väikse energiatarbimise ja suure leviga, et edastada ka sügavalt metsast vajaliku infot kiirelt töötajatele ning on igati sobilik erinevatesse anduritesse,“ ütles Elisa ärikliendiüksuse juht Margus Vaino. „Tegemist on ideaalse lahendusega demonstreerimaks NB-IoT kasutust ja võimekust igapäevaelus inimeste töö ja elu lihtsustamiseks.“

NB-IoT tehnoloogia võimaldab ühendada võrku kümneid tuhandeid seadmeid ja edastada andmeid madalate signaalitugevuste juures, mis tähendab, et neid saab edukalt kasutada asukohtades nagu näiteks maa-alused keldrid või kanalisatsioonikaevud, kuhu tavaline 3G ja 4G leviala ei ulatu.

Hetkel töötab Superhandsi lahendus akutoitel, kuid olenevalt rakendusest saab SuperSpot töötada ka näiteks päikeseenergial või vooluvõrgul. Tulevikus pole välistatud ka NB-Iot võrgul töötav automaatne kastmine. „Sellisel juhul ei peaks töötajad öösel end üldse voodist välja ajama. Tehniliselt on selleks juba praegu valmisolek olemas ja vajab lihtsalt liidestamist praeguse monitooringusüsteemiga,“ sõnas Pällo.

Sarnased artiklid