„Gaasibussidele üleminek ning uue infrastruktuuri väljaarendamine on oluline samm keskkonnasõbraliku transpordisüsteemi arendamises nii Tallinnale kui kogu Eestile. Seniste diislikütusel sõitvate ühissõidukite väljavahetamisel gaasibussidega ja keskkonnasõbralikumate kütuste kasutamine toetab Tallinna eesmärke olla roheline pealinn. Aastaks 2025 on TLT ja linna ühine eesmärk loobuda täielikult diislikütustest. Keskkonnasäästlikkuse kõrval on iseäranis oluline, et uuenenud bussipargiga hoitakse kokku vana ja kulunud taristu remondi- ja ülalpidamiskuludelt,“ sõnas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.
TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš rõhutas, et Peterburi teele loodud surugaasitankla viib Eesti ühistranspordisektori uude arenguetappi. „Kaasaegne bussiterminal koos surugaasitanklaga, mis on suurim ja võimsaim meie regioonis, on oluline samm edasi kogu ühistranspordi arengus. Üleminek gaasibussidele on teinud Tallinna linnatranspordist suurima transpordisektori surugaasi tarbija Eestis. Täna teenindavad pealinna juba 200 surugaasil sõitvat bussi ning lähiaastal lisanduvad veel 150 gaasibussi. Oluline on märkida, et planeeritud 350 gaasibussi tarbivad aastas ca 200 GWh surugaasi. Seega võib ühistranspordis gaasile üleminekut pidada viimaste aastate suurimaks keskkonnasõbralikuks uuenduseks – suurenenud nõudlus annab tootjatele põhjust tootmismahte suurendada, see soodustab konkurentsi ja seeläbi ka keskkonnasõbralike kütuste kättesaadavust,“ selgitas Boroditš.
Peterburi teel asuva regiooni suurima surugaasitankla ehitas Tallinna ühistranspordi gaasihanke võitnud Bioforce Infra OÜ koostöös Verston ehitusega. Bioforce Infra OÜ juhatuse esimees Henry Uljas sõnas, et vastvalminud surugaasitanklas on 120 aeglase tankimise kohta ja lisaks kaks kiirtankurit. „Kui aeglase tankimise alas saab 4 tunniga üheaegselt laadida kuni 120 sõidukit, siis kiirtankuriga võtab surugaasibussi tankimisprotsess aega kõigest 6-8 minutit. Kuna valdavas enamuses tangitaks pealinna ühissõidukeid öösel, mil liinivedusid ei toimu, siis katab tankla ära kõigi 200 sõiduki vajadused,“ sõnas Uljas, lisades, et samal ajal ehitavad nad uut jaama Kadaka teele, kuhu lisandub juba kuu aja jooksul 200 aeglase tankimise kohta ja kolm kiirtankurit.
Uljas lisas, et viimase kolme aastaga on biometaani tootmine Eestis kasvanud kolm korda. „Kui täna on Eestis viis biometaani tootmisüksust, siis lähiaastad toovad kindlasti turule vähemalt kolm uut biometaanijaama, sest nõudlus keskkonnasõbraliku ja kodumaise biometaani järele suureneb veelgi. Näiteks ehitab Bioforce OÜ Aravetele uut tootmisjaama, mis hakkab aastas tootma ligikaudu 35 GWh rohegaasi. Investeeringu maksumus on 4 miljonit eurot ja uus jaam peaks tööd alustama järgmise aasta veebruaris,“ ütles Uljas.
Surugaasibusside arv jõudis 200-ni
Regiooni suurima gaasitankla avamisel esitles TLT uusi täiendavaid surugaasibusse, mis on liinile jõudnud alates juulist.
Lisanduvatest bussidest 75 on Urbino 12 bussid ja 25 Urbino 18 liigendbussid. Mõlemad sõidukitüübil on 235 kW-ne mootor, mis on kohandatud surugaasi kasutamiseks. Mõnevõrra on uuenenud busside sisemus ning tehniline lahendus – avaras konditsioneeriga bussisalongis saavad reisijad sõidu ajal kasutada nutiseadmete laadimiseks USB-pesasid, bussid on varustatud kaameratega, et tagada turvalisust ning suurendada bussijuhi vaatevälja. Automaatse reisijate loendussüsteemiga bussid mahutavad Urbino 12 puhul vähemalt 80-reisijat ja Urbino 18 puhul 140 reisijat.
Varasematest surugaasibussidest on uutel sõidukitel täielikult suletud juhikabiin, mis suurendab sõidukijuhi turvalisust ja muudab töökoha ergonoomiliseks. Bussi juhtpaneelile on lisatud tulekahju avastamise signaalid ning tagurdussensorid. Lisaks pakuvad juhile abi nii vihma- kui ka hämaruse andurid, kui tuleb sõita ebasoodsates ilmastikutingimustes.
