TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš sõnas, et 2020. aasta teisest poolest algab pealinna bussiliikluse keskkonnasõbralikele lahendustele üleminek ning järgneva nelja aasta jooksul uueneb suurem osa Tallinna bussipargist.
“Kuigi surugaasibussidele vajaliku gaasihanke lepingu sõlmimine viibis hankevaidluse tõttu ligi pool aastat, oleme teinud täna kõik selleks, et esimesed surugaasil sõitvad bussid jõuaksid linnatänavatele veel selle aasta hilissuvel,” kinnitas Boroditš.
Hankevaidluse venimise tulemusel on gaasiterminalide ehitamiseks jäänud lühike ajaraam ning selleks, et hilissuvel saaksid esimesed uued surugaasil sõitvad bussid teenust osutada, on vajalik luua ajutised tankimispunktid.
Riigihange surugaasi tarneks ning gaasitanklate ehituseks kuulutati välja läinud aasta juunis ning selle võitja selgus oktoobris, kuid Eesti Gaasi tütarfirma Bussitanklad OÜ vaidlustas hanke tulemused. “Tänaseks on kõik Eesti kohtuastmed tunnistanud TLT hanke õiguspäraseks ning kinnitanud nii Eesti Gaasi tütarfirmale Bussitanklad OÜ kui ka avalikkusele, et viimastel aastatel TLT juhtimises ja hankesüsteemides läbi viidud uuendused on ausat konkurentsi hindavad ning korrektsed,” rõhutas Boroditš.
Hankelepingu tulemusel rajab TLT koostöös ühispakkujate Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP Solutions OÜ-ga Kadaka tee ja Peterburi tee bussiterminalidesse biometaanipõhised gaasitanklad, kus järgneva 10 aasta jooksul varustatakse uusi surugaasil sõitvaid busse keskkonnasõbraliku kütusega. “Hankelepingu mahuks on ca 80 miljonit eurot ehk tegemist on ühistranspordisektori suurima gaasilepinguga Eestis,” rõhutas TLT juhatuse esimees.
Bioforce Infra juhatuse esimees Henry Uljas sõnas lepingu allkirjastamise järgselt, et esimesed ajutised gaasitanklad valmivad eeldatavalt augustis, mil liinile jõuavad ka esimesed gaasibussid. „Alternatiivset tanklat kasutatakse kuni põhiterminalide valmimiseni ning need jäävad terminalide käivitamisel reservi ehk ajutisi tanklaid saab hiljem kasutada põhiterminali võimalike rikete korral,“ tõi Uljas esile.
Ta lisas, et ajutised tankimisjaamad on mobiilsete seadmetega ja neid on võimalik lihtsa vaevaga liigutada ning vajadusel teises kohas üles panna. „Seadmed tarnime samadelt tootjatelt nagu põhiterminali puhulgi ning need võimaldavad busside kiirtankimist,“ sõnas Uljas.
„Kahes terminalis on võimalik tankida ööpäevas kuni 400 gaasibussi. Terminalides on tavapärane maagaasi ühendus ning surugaasi komprimeerime kohapeal,“ tõi Uljas esile, lisades, et hinnanguliselt kulub 350 gaasibussi tankimiseks aastas ligikaudu 15 miljonit surugaasi.
Bioforce’i juhatuse esimees nentis, et Peterburi tee gaasiterminal valmib lepingust tingitud ajaraami arvestades jaanuaris 2021 ja Kadaka tee terminal sama aasta juulis.
Uute busside mõju linnaliiklusele ja keskkonnale
Täna pealinnas sõitvate trammide ja trollide käitamiseks kasutatakse juba eranditult roheelektrit ning uute biometaanil sõitvate busside liinile jõudmisel on tegemist viimaste aastate suurima keskkonnasõbraliku uuendusega Tallinna ühistranspordi ajaloos.
„Kui sel aastal jõuavad Tallinnasse 100 uut bussi, siis järgnevate aastate jooksul uuendame ligi 70% senisest bussipargist ehk Tallinna ühistranspordi teenuse kvaliteet teeb nii reisijate kui kõigi linnaelanike jaoks suure arengu,“ rõhutas Boroditš, kelle sõnul jäävad järgnevatel aastatel gaasibusside kõrval liinile veel vaid kõige uuemad euro6 saastenormidele vastavad ühissõidukid, mida seni on reisijad ka kõige mugavamaks pidanud.
„Surugaasi busside suurimaks kasuteguriks on kindlasti keskkonnasäästlikkus, kuid ka see, et uuenenud bussipargiga hoitakse kokku vana ja kulunud taristu remondi- ja ülalpidamiskuludelt,“ rõhutas TLT juhatuse esimees.
Ta tõi näitena esile, et kõigi 350 biometaanil sõitvate busside liinile jõudmisel väheneb CO2 linnaõhku paiskamine ca 25 000 tonni võrra aastas, ehk see on hinnanguliselt võrreldav keskmiselt 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto aastase heitmekogusega. Ühtlasi väheneb ühistranspordi sõltuvus diiselkütusest ligikaudu 9 miljoni liitri võrra aastas, toetades sellega Eesti pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist ning rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
„Transport peab iga uuendusega muutuma turvalisemaks ja keskkonnasõbralikumaks, vaid nii saame tagada pikaajalise jätkusuutlikkuse, vähendades seeläbi liikluskoormust linnas kui ka koormust keskkonnale,“ nentis Boroditš.
