Täheühend XV ilmus Subaru mudelinimistusse kuraditosin aastat tagasi, aastal 2011. Tollal oli põhimõtteliselt tegu maasturilikumaks tuunitud Imprezaga, II generatsiooni tulek 2017. aastal muutis XV juba täiesti iseseisvaks mudeliks. Samas ei teadnud osa maailmast XV-st endiselt midagi, ehkki auto ise oli ju tuttav – lihtsalt nimi oli teine, seal kandis ta mudelinime Crosstrek.
Põhiosa Crosstrekidest/XVdest läkski kaubaks hoopis USAs, kokku toodetud 2,2 miljonist autost on Euroopasse jõudnud vaid 127 000. Ometi oli just XV näol tegemist konkurentsitult menukaima Subaru mudeliga Euroopas – igast müüdud 10 Subarust 4 olid XV-d ja vähemaga ei lepita ka Crosstreki puhul (Eestis on pilt siiski veidi teine – igast kolmest siin müüdud Subarust kaks on Outbackid).
III põlvkonna XV-d Subaru enam turule ei toonudki ning nüüd kannab see kompaktne linnamaastur kõikjal Crosstreki nime. Uue XV – nüüd siis Crosstreki – juures ei riskinud Subaru väga suuri muudatusi ette võtta –ikkagi populaarseim Subaru Vanas Maailmas. Selle auto tähtsust rõhutab ka tõsiasi, et just see mudel tõi Subarule ohtralt uusi kliente, kes sellest automargist seni mööda olid vaadanud.
Nimi nimeks, autona tunneb Crosstrekis kohe ära senise XV järeltulija. Mõõtmed pole oluliselt muutunud, 15 mm lisapikkust hajub ligi 4,5 m pikkuse auto peale ära ja seda ei pane tähelegi. Ka telgede vahe – 2,67 m – on jäänud endiseks. Seega kombineerib endas endiselt väikest kompaktset luukpära ja linnamaasturit ning teeb seda hästi.
Küll on aga oluliselt muutunud auto välimus. Kui senine XV oli üsna tähelepandamatu, siis Crosstrek on saanud hoopis efektsema esiosa koos kaheksanurkse esivõre ja madalate leedtuledega.
Maastikukõlbulikkusele viitab ka plastiring ning ehkki keegi seda masti autot juba päris maasturiks ei pea, tasub siiski meenutada, et Crosstreki kliirens on koguni 22 cm ja see on number, millele nii mõnigi nn päris maastikuauto vastu ei saa. Ning loomulikult on Crosstrek Subarule omaselt neljarattaveoga – nii ei suudab vaatamata oma sõiduautolikule välimusele nii mõndagi. Lisaks veel erinevad nelikveorežiimid ja mägipidur – seda autot ei saa alahinnata.
Salongi keskseks elemendiks on uuematelt Subaru mudelitelt tuttav 11,6-tolline puuteekraan, mille alla on koondatud suurem osa juhtnuppudest. Siiski pole päris kõike ekraanimenüüdesse peidetud, nii esiistmete- kui esi-ja tagaklaasi soojendus käib endiselt füüsiliste nuppudega.
Tervikpilt ei siiski mitte just kõige moodsam. Nii pole Subaru veel täies mahus digiaega siirdunud ja näidikuplokis on endiselt klassikalised ostutitega näiturid. Ka ei panustata siin mingitele erilistele tuledele või viledele – kelle oluline kõikvõimalike taustavalgustuste või -soundidega mängimine, siis siin pole sellistele asjadele tähelepanu osutatud.
Sarnaselt salongi üldkujundusele pole ka infolustisüsteemi ülesehitus ja väljanägemine just tänase päeva viimane sõna, kuid see-eest ühenduvad nii Apple CarPlay kui Android Auto juhtmevabalt ning nii saab auto enda „kiiksudest“ rahulikult ka mööda minna.
Standarvarustuses olev EyeSight-turvapakett on värskeim, mida Subarul pakkuda, kuid tuleb arvestada, et see sõltub kaameratest-anduritest ja pole 100% garantiid, et need meie talvistes oludes alati oma ülesannetega toime tulevad ja nii et pole ime, kui näidukiplokis ühel hetkel vastavad hoiatusmärguanded domineerivad.
Mootoriruumis on endiselt 136 kW 2-liitrine e-Boxer ehk siis hübriidjõuallikas (lisaks bensiinimootorile veel 12,3 kW väike elektrimootor), mis läbi CVT Lineartronic-automaatkäigukasti veab kõiki nelja ratast – see on ikkagi Subaru. Mingit imet see komibnatsioon ei tee ja kui maanteel kiirendada, on minek uimasevõitu ning variaatorkäigukast elab sellele kastitüübile omaselt pisut „oma elu“. Aga endiselt – selles osas, mis puudutab maastikuvõimeid, Crosstrekile omas klassis najalt vastast ei leia.
Kõlavat nime – Subaru Global Platform – kandev platvorm on üle käidud ning auto on senisest jäigem ning parema heliisolatsiooniga. Juht istub kõrgel ja nähtavus on hea. Küll aga võivad nuriseda tagaistujad, sest ehkki ruumi jätkub nii jalgadele kui peale, selgub, et tagaaknad on pisikesed ja olemine seal üsna klaustrofoobiline.
Varustustasemeid on kolm, baasversiooniks 33 900 eurose hinnaga Adventure. Järgneb 2000 eurot kallim Limited ning hinnakirja lõpetab 36 900 eurot maksev Touring. Kes tuttav Outbacki hinnakirjaga, sellele tulevad need nimetused kindlasti tuttavad ette ja eks Subaru tahagi kunagist Impreza-põhist XV nüüd uuel Crosstreki ajastul rohkem Outbackide ja Foresteride suunda sihtida.
Subaru nägemuses ongi Crosstreki potentsiaalne klient inimene, kes soovib omale C-segmendi linnamaasturit ning kes hindab/vajab reaalselt toimivat nelikvedu, kõrget kliirensit ja turvalisust. Teisalt on klientideks inimesed, kes hindavad Outbacki pakutavat funktsionaalsust, kuid kelle jaoks on Outbacki mõõdud tänaseks liiga suureks kasvanud.
