Riigikogu kantselei haldusdirektor Ahto Saks ütles, et uus süsteem teeb ära stenografistide ajamahuka töö. „Süsteem salvestab kogu Riigikogu saalis toimuva arutelu helifailidena ja kõnetuvastus kirjutab selle üles, edasi tuleb Hansule appi toimetaja, kes vaatab teksti üle ja avaldab Riigikogu koduleheküljel,“ kirjeldas Saks.
Saksa sõnul kulus ideest süsteemi kasutuselevõtuni kaks aastat, kuid see pole veel kaugeltki valmis, arendus ja täiendused jätkuvad. „Esialgu teeb Hans Riigikogu istungite ja infotundide stenogramme. Edaspidi on kavas hakata süsteemi kasutama ka komisjonide töös,“ lisas Saks.
Finestmedia divisjonijuhi Lauri Esko sõnul oli stenogrammisüsteemi loomine ettevõttele põnev väljakutse, kus sai integreerida leidlikult eri osapoolte loodud tehnilisi lahendusi ning näha, kuidas sellest tekkiv sünergia toob kaasa selgelt tajutava arenguhüppe.
„Lõime lahenduse, mille potentsiaal on palju laiem kui tema tänane kasutus,“ ütles Esko. „Kõnetuvastust sisalduvad süsteemid võivad osutuda tõhusaks abivahendiks näiteks kohtute, vanglate ja politsei töös, aga ka tervishoius, teaduses ja ajakirjanduses, kus on vajalik vestluse üleskirjutamine või detailne protokollimine.“ Esko lisas, et lahendusel on ka suur ekspordipotentsiaal. „Oleme Hansu tutvustanud juba mitme riigi välisdelegatsioonidele, kes soovivad hakata selle toel oma e-riigi edulugu kirjutama,“ sõnas ta.
Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia labori juhataja Tanel Alumäe hinnangul näitab uus süsteem, kuidas kaasaegne tehnoloogia aitab rutiinset tööd efektiivsemaks muuta.
„Oleme kõnetuvastuse arendamisega aktiivselt tegelenud 15 aastat ning täna kasutavad eestikeelset kõnetuvastust ka näiteks radioloogid, teadlased ja ajakirjanikud. Veebipõhine kõnetuvastus on läbi tekstiks.ee keskkonna kõikidele tasuta saadaval," märkis teadlane. „Eesti keeletehnoloogia on hoolimata keele väiksusest päris heas seisus.“ Mujal maailmas on kõnetuvastus suuremate keelte puhul laialdaselt kasutuses.
