„Koostöös kõikide osapooltega näitame, et me ei jää ootama, millal vesinikumajandus ükskord tuleb, vaid me alustame ise selle ehitamist,“ sõnas AS Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson kõneledes Alexela, Eesti Energia, Go Groupi ja Tartu linna ühisest vesiniku pilootprojekti käivitamisest, millega oleks võimalik luua esmakordselt Eestis vesiniku terviklik väärtusahel. „Ettevõtjate ja Tartu linna koostöö puhul on eesmärgini jõudmise üheks eelduseks loomulikult ka riigi tugi. Ilma avaliku sektori toetuseta sellist miljonitesse eurodesse ulatuvat projekti ära ei tee. Aga usun, et reaalselt toimiv vesinikutaristu on ettevõtjate kõrval ka riigi poolt meie energiasüsteemis kaua oodatud,“ ütles Adamson.
Ettevõtjate ja Tartu linna koostöö tulemusena on plaanis luua terviklik vesinikuahel − vesiniku tootmise, ladustamise ja tankimiseni. Rohevesinikku hakataks tootma Ida-Virumaal Eesti Energia tuulepargi elektrienergiast elektrolüüsi teel. “See on esimene samm, et testida kogu vesiniku tervikahela toimimist, kuid meie potentsiaal on palju suurem. Juba praeguste taastuvenergia võimsuste juures suudame toota 10 000 tonni vesinikku aastas, mis katab ära lähema viie aasta vesiniku vajaduse Eestis. Liivi lahe meretuulepark kataks aga kogu Eesti vesiniku vajaduse alates 2030. aastast,” rääkis Eesti Energia juhatuse liige ja arendusteenistuse juht Margus Vals.
Energiaettevõte Alexela omakorda suruks rohevesiniku konteinerisse, sarnaselt nagu ka biometaani transpordib ja tarniks vesiniku Tartusse, kus ühendataks mobiilne konteiner juba ettevõtte sealse suurima avaliku surugaasi tanklaga. Kui projekti eesmärgini jõudmise eeldused on täidetud võikski tulevikus saada Tartu linna ühistranspordis kasutusele võetavad vesinikubussid ja ka eratarbijad oma vesinikuautosid Ringteel asuvas tanklas tankida.
Vesiniku potentsiaaliks peavad neli vesinikuprojektiga seotud osapoolt esmajärgus transpordivaldkonda. Ennekõike peavad ettevõtjad silmas vesinikul sõitvaid busse, misjärel siseneb vesinik tasapisi juba järgmistesse transpordiliikidesse – meri, maanteetransport, lennundus.
Go Goupi tegevjuhi Jüri Etverki sõnul on nii Euroopa Liidu kui Eesti selge ambitsioon suurendada taastuvenergia osakaalu ja vähendada transpordisektori heitkoguseid, mida ettevõtjate ühine vesinikuprojekt ka selgelt toetab. “Transpordisektori kasvuhoonegaaside emissioon moodustab täna kuni viiendiku kogu Eesti heitkogusest, millest valdav osa tuleb maanteeliikluse arvelt. Meie ühine eesmärk on seda trendi pöörata ning luua keskkonda säästev, rohevesiniku tervikahel, mis algab tuuleenergia tootmisest ning jõuab lõpuks busside kütusepaaki,” ütles Etverk lisades, et seejärel saab vesinikku järk-järgult kasutusele võtta juba ka raudtee-, mere- ning maanteetranspordis.
Vesinikuahela arendamine nõuab miljoneid
Tartu abilinnapea Raimond Tamm sõnas, et kõik transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamist toetavad ettevõtmised on äärmiselt vajalikud, kuid vesiniku kütusena kasutusele võtmise esmased investeeringud eeldavad avaliku sektori finantstuge ning erinevate osapoolte ladusat koostööd. “Vesinikusõidukite linnatänavatele jõudmise oluliseks takistuseks on hetkel tankimisvõimaluse puudumine ning koostöös ettevõtjatega on võimalik tervikahel rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni toimima saada,” lisas Tamm.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei sõnul idee luua Eestis vesiniku terviklik väärtusahel ja seda nii riigi kui ka ettevõtjate koostöös, ei ole märkimisväärne vaid Eesti kontekstis vaid ühtlasi kogu Euroopas. "Mul on ääretult hea meel, et Eesti ettevõtjad on vesinikumajanduse teerajajad kuna on selge, et vajame kiiremas korras uuenduslikke lahendusi, mis võimaldavad alternatiivsete kütuste, nagu näiteks rohelise vesiniku laialdasemat kasutamist. Olen kindel, et roheline vesinik hakkab mängima väga olulist rolli transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamisel ning Eesti võiks näiteks olla esimene riik maailmas, mis viib kaubaveo üle rohelisele vesinikule“.
Taoliste projektide maksumused ulatuvad miljonitesse eurodesse ja nende edukus sõltub muuhulgas ka riigi toest.
Ühisprojekti ühiste kavatsuste kokkuleppe
Kohalikul kapitalil baseeruvad ettevõtted ja Tartu linn on allkirjastanud vesinikuprojekti osas ühiste kavatsuste protokolli. Kokkuleppes sõnastatud ühine soov on panustada riiklike keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse ning selle kaudu kohaliku majandusarengu elavdamisesse Tartu linnas. Kui kõik õnnestub ja projekt saab rahastamise, loodetakse vesinikuahel tootmisest, ladustamise ja tankimiseni valmis saada lähema kolme aasta jooksul.
