Gjensidige sõidukite tootejuht Magnus Krik selgitas, et kindlustuslepingu sõlmimise poole pealt on lepingu sõlmimise protsess nii isesõitva kui ka inimese poolt juhitava sõiduki suhtes täna veel ühtemoodi. Kuna kõik liikluses osalevad sõidukid peavad olema liiklusregistris ja kindlustatud, siis on igal sõidukil (sh isesõitval sõidukil) olemas ka omanik või vastutav kasutaja, kelle kohustuseks on hoolitseda kindlustuslepingu kehtivuse eest.
Kuigi isejuhtivad sõidukid liikluses on täna veel erand, annavad esimesed automatiseeritud sõidukid põhjust kindlustusandjatel valmistuda muutusteks tulevikus. "Võime spekuleerida, et kui tulevikus läheb sõidukite tehnoloogia nii targaks, et inimesi enam rooli ei lasta, siis võib liikluskindlustuse olemus muutuda tootja vastutuskindlustuseks, sest õnnetused saavad juhtuda ainult tootja enda poolt tehtud arendusvea tõttu. See aga tähendaks tohutuid muudatusi kõiksugu seadusandlustes ja protsessides. Kahtlemata peame juba täna sellistele asjadele mõtlema ja mõtlemegi, sest tehnoloogia liigub aina rohkem automatiseerimise suunas," põhjendas ta.
Isejuhtivate transpordivahendite kõrval otsitakse pidevalt lahendusi, kuidas inimkäsi asendada robotitega ja panna nad ühiskonna jaoks tööle. Juba varasemast on Eesti tänavatel liikumas usinad pakirobotid, mis tassivad laiali pakke ja vähendavad kullerite koormust. Sõidukijuhi ja sõlmitud liikluskindlustuse jaoks on tegemist aga mitte kaasliikleja, vaid esemega.
"Kahjukäsitluse poolest on pakiroboti õnnetus võrreldav näiteks aiale otsa sõitmisega ehk kui sõidukijuht põhjustab õnnetuse, tasub roboti taastamise kulud sõiduki kindlustusandja. Kui aga liiklusõnnetuse põhjustab robot, aitab roboti omanikku vastutuskindlustus, mis katab tekitatud kahjud,“ selgitas Magnus Krik.
