Traditsiooniliselt moodustab Maamessi raskuskeskme põllumajandus- ja metsandustehnika väljapanek, mis hõivab 70 000 ruutmeetrisest messiväljakust suure osa. Esindatud on nii traktorid, kombainid, põlluharimisriistad, haagised, heinatehnika kui ka metsalangetus- ja veotehnika ning puidutöötlemisseadmed.
ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai sõnul on messil hulgaliselt uudistamist suur- ja väikeettevõtjatel, kuid ka kodukasutajatel. “Messil on traditsiooniliselt väljas teada-tuntud kaubamärgid, aga ka Eesti turu jaoks täiesti uued brändid. 480 osalevast firmast on 150 selliseid, keda mullu Maamessil ei olnud,” märkis Pettai ning lisas, et täiesti uusi tulijaid, kes Maamessi 27 aastase ajaloo jooksul pole kordagi osa võtnud, on 50 ringis.
“Maamess annab laia ülevaate turul pakutavast ja võimaluse põhjalikult nendega tutvust teha, kindlasti on messipubliku ees hulgaliselt uudiseid,” ütles ta. Riikidest on esindatud Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Ukraina, Saksamaa, Belgia, Hispaania ja Itaalia. Välismaiseid gruppe on tulemas korraldajate sõnul rohkem kui varasemalt.
Tehasevärske tehnika kõrval leiab messilt ka lüpsirobotid, farmiseadmed, loomasöödad ning saed, küttesüsteemid ja erinevad tugiteenused.
Maamessil on neli tahku ehk et põllumajanduse ja metsanduse kõrval on tähtis osakaal ka aiandusel ja toidul. Tutvuda saab aiahooldustehnika ja -tööriistadega, pakutakse istikuid ja seemneid. Toidumessil tutvustatakse aga talu- ja mahetooteid ning toidutööstuse seadmeid. Ei puudu ka Maamessi taluturg, mille tarvis kerkis 600 ruutmeetrine paviljon.
“Maamessi ala võib kutsuda lausa linnakuks. Messikeskuse statsionaarsetele paviljonidele lisaks püstitasime 1200 ruutmeetrise D-halli, 800 ruutmeetrise loomade paviljoni ning messikeskuse ette toidupromenaadi. Nendele lisaks veel telgid-paviljonid messistendides,” kirjeldas Maamessi projektijuht Margus Kikkul.
Maamessil saab alguse ka raievõistluste sari xCUT CUP 2019, mille esimesele etapile Kevadkarikas 2019 on kirja pannud rekordilised 46 võistlejat, kellest 3 on naised. Traditsiooniliselt võisteldakse puu langetamises, saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsusaagimises ja okste laasimises. “Programm on tihe. Lisaks raievõistlustele toimuvad erialaseminarid, viiakse läbi lihaveiste näitus-konkurss ja pullioksjon ning valitakse ka parimat tõulammast,” tõi Kikkul esile.
Messi mõju ulatub messikeskuse territooriumist märksa kaugemale, samaaegselt toimuvad mitmed erialasündmused. “Neil päevil koondub Tartusse maamajanduse kompetents – tipptegijad Eestist ja piiritagant,” märkis Alo Pettai ning lisas, et põllumajanduse ja metsanduse teemalisi sündmusi toimub sel nädalal linnas mujalgi, näiteks korraldab Eesti Maaülikool 23.-25. aprillil konverentsi Agroforum Mare Balticum, Keskkonnaagentuur kutsub 24. aprillil Dorpati konverentsikeskusesse statistilise metsainventuuri valikuuringu infohommikule ning SA Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit samal päeval teaduskeskusesse AHHAA erametsapäevale.
“Maamessi nädalal Tartusse saabuvad külalised jätavad endast maha ka märkimisväärse majandusliku jälje,” nentis Pettai viidates 2017. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud Maamessi regionaalse mõju uuringule, mille järgi oli see toona ligikaudu 3,9 miljonit eurot.
Maamess avatakse külastajatele neljapäeval, 25. aprillil kell 10.00.
Täpsem informatsioon www.maamess.ee.
