Aasta traktor 2020

Mairut Marmor
Fendt

Fendti 900-seeria traktoritest kirjutamiseks leidub tänavu mitu põhjust – tippmudel Fendt 942 Vario on aasta traktor 2020 ning aasta lõpus täitub 25 aastat traktoriseeria sünnist.

Fendti 900-seeria traktorid kuuluvad traktorimaailmas ühte võimsusklassi teiste tuntud tootjate suurimate tavatraktoritega. Ettevõtte enda mudeligamma tipus troonivad aga juba üle nelja aasta maailma võimsaimad tavatraktorid mudeliseeriast Fendt 1000 (TM, 5/2016), millelt viimase uuenduskuuriga jõudsid 900-seeria traktoritele mitmed tähelepanuväärsed tehnilised lahendused, aga ka jõuline välimus ja kabiin. Eks tihtipeale saavadki uuendused esmalt osaks võimsamatele ning liiguvad seejärel mudeligammas allapoole. Aga tasub meenutada, et pärast tootmisse jõudmist püsisid 900-seeria traktorid kakskümmend aastat Fendti mudeligamma tipus ning paistsid silma innovaatilisusega. Järgnevalt vaatamegi, kuidas 900-traktorid muutusid aina kaasaegsemaks ning millised uuendused rikastavad tänast põlvkonda. Ainesest puudust ei ole, traktoriseeria ajalugu on sattunud kogu traktorimaailma kiire arenguga perioodi.

 

Esimene põlvkond

Fendti tavatraktorid valmivad Alpide jalamil paiknevas Lõuna-Saksamaa väikelinnas Marktoberdorfis. Avalikkuse ette jõudis 900ste esimene põlvkond, täpsemalt mudel Fendt Favorit 926 Vario (260 hj) 1995. aasta novembris. Üllatava uudisena oli traktoril ettevõttesiseselt välja arendatud lihtsa ja efektiivse lahendusega hüdrostaatilis-mehaaniline astmevaba käigukast. Järgmisel aastal läks Fendt ajalukku sellist tüüpi käigukastiga traktori esimese masstootjana. Uudse käigukastiga traktori juhtimine oli lihtne, juhiistme käetoel paiknevat juhtkangi ettepoole lükates või tahapoole tõmmates muutus käigukasti ülekandesuhe ehk siis traktori kiirus. Kiirendus oli seadistatav ja tippkiiruse 50 km/h võis saavutada 10 sekundiga. Käigukasti ja mootoripöörete juhtseadmed toimisid elektrooniliselt, mis võimaldas sõita püsikiiruse või konstantsete mootoripööretega. Viimasel juhul muutus käigukasti ülekandesuhe automaatselt, hoides mootorit ülekoormuse eest. 6,9 liitrilise 6silindrilise jõuallika tootjaks oli MAN.

Ajastule ja suurusklassile kohaselt oli mugavusi omajagu. Armatuurlaua ekraanidel kuvati digitaalseid näidikuid ja numbrilist teavet. Rippseadmete juhtimise nupud paiknesid istme käetoel. Jõuvõtuvõllide, nelikveo ja diferentsiaalilukkude omad asusid istmest paremale jääval konsoolil, kusjuures need lülitused sai panna ka automaatselt toimima. Maapinna ebatasasuste juhini kandumist leevendasid hüdropneumaatiline esivedrustus, amortisaatorite ja keerdvedrudega kabiinivedrustus ning õhkvedrustusega iste. Traktorile pakuti võimalust pöörata juhi töökohta 180 kraadi, et sõita traktoriga heina niites või lund puhudes tagumine ots ees, kuna nii on haakemasin ja selle esine paremini nähtavad. Pööratav töökoht on ka tänastel 900-traktoritel.

 

Hoogsalt tänapäevase suunas

Novembris enne aastatuhande vahetumist jõudis tootmisse teine põlvkond. Mootor sai enam kui 1000baarist rõhku võimaldanud kõrgsurvepumba, millega juhiti elektrooniliselt silindrisse pihustatava kütuse kogust ja ajastust. Kandiline välimus jäeti ajalukku, enim vajaminevad nupud koondati juhtkangile ning kabiini ilmus juhtmonitor ehk terminal, mis võimaldas traktori ja haakemasina seadistamist ja kuvas mitmesugust infot. Peagi täiustati traktorit põlluotsa automaatikaga, mis teostas ühe nupuvajutuse järel tööriba lõpetades ning uut alustades terve rea eelseadistatud toiminguid, säästes juhti päeva jooksul tuhandetest liigutustest.

2003. aastal startinud kolmandal põlvkonnal täiustati mootori ja käigukasti juhtautomaatikat. Käigukasti ülekandesuhe muutus nüüd ka gaasipedaalile vajutamisel. Seades aga soovitud kiiruse paika, valis automaatika võimalikult ökonoomsed mootoripöörded ja käigukastis nendega sobiva ülekandesuhte. Tippmudeli võimsus ületas 300 hj. Aastal 2004 muutis põllutööd oluliselt mugavamaks satelliitsignaalil põhinev automaatne roolimine.

Areng oli sedavõrd kiire, et 2006. mudeliaasta 900-seeria traktorid kuulusid juba neljandasse põlvkonda. MANi 6,9liitriline mootor vahetati moodsama 7,14liitrilise Deutzi vastu, millel on neli klappi silindri kohta ja mis doseeris tänu 1600baarise rõhuga ühisanumpritsele kütust paremini ja täpsemalt. Üha karmimate keskkonnanormide tõttu hakati siitmaalt alates puhastama heitgaase järjest keerukamate süsteemide abil. Juhi töökohalt leiab juba mitmeid tänasega sarnaseid jooni. Toona väidetavalt konkurentidest avaramas kabiinis olid juhtseadised koondatud istme parempoolsele käetoele. Jättes kõrvale 6,5tollise terminali, on selline käetoe kujundus 900-seerial tänaseni vastu pidanud. Tänastele traktoritele ulatuvad sealt ka mitmed sõidumugavust ja juhitavust parandavad lahendused. Maapinna ebatasasusi silus tollel ajal ainulaadne kooslus pneumaatilisest kolmepunkti kabiinivedrustusest, aktiivvedrustusega istmest ning sõltumatust esivedrustusest. Viimane suurendas ka oluliselt veojõudu, kuna hoidis esirattad põlluga paremini kontaktis kui jäiga talaga esisild. Esimese tavatraktorina oli saadaval 60 km/h tippkiirusega variant. Et kiire traktor kurvides kuulekalt käituks, võeti kasutusele stabiilsuskontroll, mis muutis üle 20 km/h kiirusel esivedrustuse jäigaks, ning rool, mis aitas pärast kurvi läbimist rattad taas sirgeks keerata.

Viimasel kümnendil lisati peenemaid nüansse. Traktori võis varustada ainulaadse integreeritud süsteemiga, mis sõidu ajal mõne minutiga rehvides rõhku langetas või tõstis. Põllul vähendab madal rehvirõhk tallamist ja parandab haarduvust ning veojõudu, teedel sõites vajatakse aga kõrgemat rehvirõhku, mis vähendab veeretakistust. Jõuallikas asendati rohkem võimsust pakkuva 7,8liitrilise Deutziga. Mootori ja jõuülekande koostöö automaatika seadis kergemat või raskemat tööd alustades mootorile sobiva piirkoormuse.

Kümnendi algul jõudis tippvarustusse 10,4tolline puutetundliku ekraaniga terminal, mille abil sai juhtida/jälgida traktori ja haakemasina funktsioone, sh varem eraldi juhtmonitori vajanud automaatroolimist, ning koguda andmeid. Korraga võis ekraanile kuvada neli funktsiooni. Tööandmete kogumine muutus mitmekesisemaks. Traktori tööparameetrite (kütusekulu, veojõu vajadus jne) asukohapõhine salvestamine iga natukese maa tagant ning läkitamine mobiilsidevõrgu kaudu kontoriarvutisse võimaldas hiljem uurida neid näite erinevate põlluosade kaupa. Kümnendi jooksul lisandusid terminalile ka sellised asukohateabe põhjal töötavad automaatsed funktsioonid nagu külviku või taimekaitsepritsi sektsioonide välja lülitumine juba külvatud/pritsitud aladele jõudmisel ning põllukaardi erinevates piirkondades märgitud külvise, väetise või taimekaitsevahendi normide järgimine. Asukohapõhise käivitumise võimalus lisandus ka põlluotsa automaatikale.

 

Jõudsimegi tänapäeva

Käesoleva ehk kuuenda põlvkonna 900-traktorid (296–415 hj) on eelmistest pisut võimsamad. Traktoril on uus mootor ning jõuülekanne. Numbrid näitavad, et üldpikkus on pisut kahanenud, kuid kasvanud on kaal, telgede vahe ning tagumise rippseadme tõstevõime.

Kabiini suurem klaaspind avardab vaatevälja ning haakemasinatega liiklemise muudavad ohutumaks elektriliselt kallutatavad ja väljapoole nihutatavad tahavaatepeeglid. Traktori ninaosa varju jääv ala on nähtav tänu esivõre tipus Dieselrossi (tõlkes diiselhobu, sedasi nimetati Fendti tavatraktoreid aastatel 1930–1959) embleemi alla peituvale kaamerale.

Kabiini sisekujunduses on kasutatud pehmeid pinnakatteid, disainijooned on kenamad, vähendatud on nuppude varasemat värvikirevust ning uuendatud panipaiku. Tuttavatest elementidest on säilinud armatuurlaua näidikuteplokk, multifunktsionaalne käetugi ning terminal. Parema varustuspaketiga traktorid hiilgavad uue meelelahutus- ja sideplatvormiga, mis sisaldab erinevaid väliseid heliallikaid toetavat süsteemi koos 4- või 4.1-kõlaritega ning kaheksat lakke peidetud mikrofoni käed-vabad-kõnede jaoks.

Juhti abistavaid ja jõudlust parandavaid süsteeme on 900-traktoritele aja jooksul tublisti kogunenud, aga ruumi oli ka uutele. Traktor ühildub nüüd selliste tänapäevaste haakemasinatega, mis võivad juhtida mõningaid traktori toiminguid, nt kogurhaagis võib muuta traktori kiirust vastavalt vaalu paksusele, suurendades tootlikkust ja lihtsustades juhi tööd. Hüdraulikasüsteemide valik tipneb eelkäijast poole tootlikumaga, mis tänu kahele ahelale sobib paremini haakemasina erinevat sorti seadmete käitamiseks. Sõidu ajal rehvirõhku muutvast süsteemist oli eespool juttu. Täna kalkuleerib terminal mõnede andmete sisestamise järel tööks sobiva rehvirõhu ja lisaraskused, aga kui lisaraskuseid pole parasjagu käepärast, aitab leida sobiva sõidukiiruse ja rehvirõhu.

Terminali tarkvarauuendus täiustas põllukaardile pritsimisel/väetamisel automaatroolimiseks vajalike tehnoradade moodustamist. Kui luua tervet põldu hõlmav katkematu tehnorada, saab traktor kogu põllu ise läbi sõita. Tavapärastel põllutöödel võimaldab aga uuendatud põlluotsa automaatika traktoril end ise uuele tööribale roolida. Kaarjaid tagasipöördeid on konkurendid juba ammu pakkunud, kuid Fendt suudab sooritada ka keerukamaid, traktori tagurdamist sisaldavaid põlluotsapöördeid ja saab täiesti ülestõstetava haakeriista korral hakkama väiksema pöörderuumiga. Traktoritel on ka uus telemeetriasüsteem, mis aitab omanikul traktori kasutamisega üksikasjalikult kursis olla, edasimüüjal kiiremini vigade jälile jõuda ning juhil kasutada traktori põhiliste tööparameetrite vaatamiseks lisaekraanina nutiseadet.

 

Madalapöördeline jõuallikas

Mootorid toodab Fendt 900-traktoritele üle hulga aja taas MAN. Jõuallika 9liitrine töömaht on lähedane teiste sama suurusklassi traktorite omaga, kuid eripärana paistab silma pikem kolvikäik ning sellest tulenev suurem pöördemoment, mis on tipus juba 1150 p/min juures. Samuti on eripäraks konkurentidest 15–20% madalamad mootori nimipöörded (1700 p/min). Väiksem pöörlemissagedus vähendab mootori kulumist ja õli saastumist ning hooldusintervalliks on traktorimaailmas seninägematu 1000 tundi. Eks siin on oma roll ka kvaliteetsel mootoriõlil, samuti kütuse puhtal põlemisprotsessil, mis on saavutatud tänu 2500baarise rõhuga ühisanumpritsele ja põlemist mittehäirivale heitgaaside puhastamise süsteemile.

 

Eriline jõuülekanne

Tänaste 900-traktorite jõuülekanne on eelkäija omast efektiivsem, sellist erilist lahendust on siiani kasutatud vaid Fendti 1000-seeria traktoritel. Kui eelkäijal käitati eesmine veosild mehaaniliselt, siis nüüd toimub see hüdrostaatiliselt. Tavapärase mehaanilise ajami korral on sisselülitatud eesmise veosilla rataste pöörlemiskiirus tagarataste omaga jäigalt seotud ning kuna traktori pööramise ajal peavad esirattad läbima pikema maa, tekivad jõuülekandes pinged ning parem on pöörata välja lülitatud esisillaga. Esisilla hüdrostaatilise ja tagasilla hüdrostaatilis-mehaanilise ajami vahel jaguneb õlivool vabalt, esirattad säilitavad traktori pööramise ajal veojõu ning aitavad seejuures traktorit pöörde suunas vedada. Selline süsteem jääks aga hätta, kui ühe silla rattad satuvad teise omadest libedamale pinnasele. Olukorra lahendab automaatselt juhitav sidur, mis vajadusel ühendab veosildade vahelise mehaanilise võlli ning kannab paraja osa veojõudu paremini haarduva silla ratastele. Kogu nelikveo juhtimine ei vaja mingit juhipoolset sekkumist.

Rääkides jõuülekandes tekkivate võimsuskadude vähendamisest, lahutab sidur esisilla hüdromootori, kui traktori kiirus ületab 25 km/h. Jõuülekande efektiivsus on eelkäija omast parem ka tänu suurema töömahuga hüdrostaatikale ning varasemast vähem detaile sisaldavale tagasilla jõuülekandele.

 

Rüüpab vähem

Võrreldes tänase Fendt 942 (415 hj) kütusekulu eelmise põlvkonna võimsaima mudeliga 939 (396 hj), mis oli samuti üsna ökonoomne traktor, on areng silmanähtav. Erinevaid põllutöid matkiv DLG PowerMix test näitab sõltuvalt tööst 0,8–5,4% väiksemat kütuse erikulu. Rääkides aga liitritest, kulus testi kõige kergemas, vähem kui poolt võimsust nõudnud tsüklis 27,2 l/h ning kõige raskemas 63,9 l/h. Kuna mootori ja käigukasti juhtimisprogramm üritab saavutada võimalikult väikest kütusekulu, on võimalik viimati mainitud number üle trumbata. Kui jõuvõtuvõlli koormates mootorist kõik hobujõud välja pigistati, oli kütusekuluks 69,4 l/h. Traktor näitas head tulemust ka transporttööd matkivas testis.

 

Eestis populaarsed

Eesti maanteeametis on Fendti 900-seeria traktoreid seisuga 31.03.2020 arvel 111. Neist enamikul on võimsust üle 250 hj ning osakaal nii võimsate traktorite hulgas pisut üle 10%, liigendtraktoreid kõrvale jättes aga 12%. Vaadates väljalaskeaastaid, siis esimese ja teise põlvkonna 900-traktoreid arvel pole, on pisut kolmanda põlvkonna omi. Ülejäänud põhiosa moodustavad neljanda ja viienda põlvkonna traktorid, millest viimaseid on üldarvust peaaegu pool. Kuuenda põlvkonna masinaid kajastub selles statistikas üks, kuid edasimüüja sõnul on neid müüdud rohkem ning huvi traktori vastu suur.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid