„Nutitelefonide kaamerad arenevad iga uue generatsiooni telefonidega, seejuures muutuvad fotode salvestamiseks, muutmiseks ja jagamiseks kasutatavad rakendused järjest intuitiivsemaks. Seega pole üllatav, et inimesed laevad internetti iga päev miljardeid fotosid, kuna see on niivõrd lihtsaks tehtud, et tavalist kaamerat ei peagi enam kaasas kandma,“ hindas elukutseline fotograaf Andres Raudjalg.
Ühtlasi soovitas Raudjalg jagada enda loomingut ka teistega. „Hetkel on käimas näiteks just mobiilifotograafidele suunatud InFocus Awards konkurss, kus saab kuni 11. augustini enda pildimaterjali ka teiste fotograafidega jagada ning ka ise inspiratsiooni koguda,“ julgustas ta osa võtma fotokonkursitest. Meie ümber olevaid ilusaid hetki loovad nii inimesed, loomad, paigad ja emotsioonid. Avastamata ilu tuleb vaid üles leida ning see jäädvustada. Selleks, et konkursitel osalemist saadaks edu ja kasutada ära nutitelefonide üha võimekamat kaameratehnoloogiat, jagas Raudjalg mõningaid põhilisi nõuandeid ja nippe.
Toidufotograafiast inimeste pildistamiseni
Fotograaf sõnas, et kuna enamikel meist on telefon alati taskus, siis on see kõige käepärasem viis ka emotsioonide jäädvustamiseks. „Ma kipun pildistama alati pigem rohkem kui vähem, et tehtud piltide seast saaks selle kõige parema valida. Samas on hea väljakutse üritada just vähemate klõpsude arvuga hakkama saada - nii hoiad kokku nii mälumahtu, kui treenid ka oma fotograafi silma,“ selgitas Raudjalg, kelle hinnangul oleks mõistlik optimeerida nutitelefoniga tehtavate sarnaste fotode arvu kohe pildistamise järgselt.
Samas tunnistas ta, et alati pole see siiski võimalik, sest pildistades toitu või inimesi, on seda võimalik teha nii erinevate põnevate nurkade alt. „Telefoniga pildistamise eeliseks on see, et lihtne on katsetada erinevaid nurkasid - pane telefon maad ligi, pildista läbi lehtede või tõsta telefon just kõrgemale kui tavaliselt. Toidu puhul on erinevate nurkadega võimalik kujutada toiduportsjonit külluslikumana või tuua mingid koostised rohkem esile,“ kirjeldas fotograaf ja lisas, et katsetamine teebki pildistamise põnevaks.
Valgus mängib Raudjala sõnul suurt rolli selles, kui head pildid tulevad. „Välitingimustes ja päevavalguses teeb telefon peaaegu sama häid pilte kui profikaamera, kuid hämaramates tingimustes ja siseruumides eelistan enamasti siiski suuremat kaamerat, millel on parem sensor ja valgusjõulisemad objektiivid. Kodused fotograafid saavad aga kõikides tingimustes nutitelefoniga hakkama, sest uusimate telefonide kaamerad on väga võimekad. Näiteks on Huawei P30 Pro nutitelefoniga võimalik saavutada senisest erksamad tulemused ka hämaramas valguses, kuna telefon omab juba profikaamerale sarnaseid funktsioone nagu optiline pildistabilisaator ja erineva fookuskaugusega läätsed,“ selgitas fotograaf.
Kaamera sätted ja järeltöötlus
Teatud tingimustes võib iga kaamera automaatika valgustingimusi valesti mõõta ja siis on suureks abiks, kui osatakse kaamera seadeid ise muuta. „Kõige lihtsam näide - vastu eredat valgust pildistades võib pildistatav tume tulla, kui ei korrigeeri säri sobivaks. Tänapäeval on paljudes mobiilides n-ö “pro” režiim, mis selle probleemi vastu aitab. Saades aru, kuidas pilt moodustub, mida erinevad sätted nagu säri, ava ja ISO mõjutavad, on kindlasti võimalik oma fotode kvaliteeti tõsta juba foto tegemise alguses,“ selgitas fotograaf.
Fototöötluse osas on Raudjala sõnul praegu „moes“ pigem puhtad ja erksad värvid ning hääbuma hakkab vahepeal populaarsust kogunud retrofiltrite kasutamine. „Lihtsad elulised hetked, emotsioonide tabamine, põnevad keskkonnad ning parajalt erksad ja kontrastsed värvid - neid märksõnu tasuks meeles pidada piltide tegemisel ja töötlemisel,“ sõnas fotograaf ning lisas, et töötlusprogramme on mitmeid, nii tasulisi kui tasuta ja igaüks leiab endale miskit.
„Mina olen end sisse seadnud Adobe programmidega ja kasutan peamiselt Lightroomi, nii arvutis tööalaste piltide töötlemisel kui ka telefonis mobiiliga tehtud piltide töötlemisel. Telefonis on ka huvitavaid n-ö filtri lisamise äppe, mis annavad pildile näiteks seebikarbiga pildistatud foto mulje või mõne muu toreda efekti. Tihti teeb selline töötlus pildi lihtsalt natukene huvitavamaks, samas peab olema ettevaatlik, et sellise töötlusega üle piiri ei läheks,“ nentis Raudjalg.
