Eesti elanike seas tehtud küsitluses tunnistas 40% 18-25 aastaseid, et vajutavad „kinnita“ ilma reegleid läbi lugemata mistahes rakendust alla laadides või uut kontot luues. Ülejäänud loevad lepingutingimusi pisteliselt ning ainult 4% vastas, et tutvuvad alati kõigi tingimustega. Ka 35-44 aastaste seas on 31% neid, kes aktsepteerivad kasutustingimused süvenemata detailidesse. Seevastu kõige vastutustundlikumat käitumist ilmutasid 45-64 aastased, kellest 41% ütlesid, et loevad alati lepinguid ja kasutajatingimusi.
Huawei Mobile Service äriarenduse juht Vitali Donskoi sõnul tuleb noortele nutiseadmete turvalisuse teemal ohutusreegleid tutvustada juba maast madalast: „Riskikäitumise suur osakaal noorte seas näitab, et nad ei taju vastutustunnet oma küberturvalisuse eest. Kui lastele antakse varakult nutiseade, siis tavaliselt hoolitseb lapsevanem paroolide eest ning kontrollib äppide ja kontode loomist. Täiskasvanute kontroll aga hajub, kui laps suuremaks kasvab ja üha rohkem ise otsustama hakkab. Kui nutiseadme kasutamise riske pole maast madalast selgitatud, siis pole imestada, et 18-24 aastased suhtuvad kasutusingimustesse leigelt,“ arutleb Donskoi.
Kasutustingimused ehk inglise keeles „Terms & Conditions” on leping tootearendaja ja kasutaja vahel, mis sätestab mõlema poole õigused ja kohustused. Enamasti on lepingu tingimustega nõustumine rakenduse kasutamise eelduseks. Vitali Donskoi mõistab tarbijate käitumist, sest kasutustingimused on enamasti väga pikad ja juriidilised tekstid: „Selles ei ole midagi üllatavat, et lepingut ei loeta põhjalikult läbi, sest sellele kuluks väga kaua aega. Siiski on oluline tähelepanu pöörata vähemalt dokumendi kõige tähtsamatele osadele – kasutaja kohustused, õigused ja isikuandmete kaitse sätted,“ rõhutab Donskoi.
Vastustest ilmnes, et mehed on digikäitumises riskialtimad, nimelt vastasid 10% meestest ja 3% naistest, et ei loe kunagi reegleid ja lepingu tingimusi. Sealjuures alati loevad tingimusi 29% naistest ja 19% meestest, ülejäänud teevad seda pisteliselt.
Küberturvalisuse ekspert Donskoi sõnul on internetis liikvel nö võltsrakendusi, mis taotlevad ligipääsu kasutaja andmetele kuritegelikel eesmärkidel. „On täiesti mõistetav, et tarbijad soovivad alla laadida erinevaid põnevaid, kasulikke ja meelelahutuslikke rakendusi, kuid hoolega tuleks süveneda sellesse, missugused on kasutustingimused ja missugustele andmetele äpp ligipääsu taotleb. Näiteks äpp, mis on mõeldud vaid mängimiseks võib küsida ligipääsu sinu asukohale – mõtle järele, miks see vajalik peaks olema,“ soovitab Donskoi ning lisab, et turvalisust aitab tõsta seegi, kui rakendus laetakse alla ametlikust veebipoest nagu Huawei AppGallery, usaldusväärselt veebilehelt või kasutades Huawei Petal Search otsinguprogrammi, mis kontrollib enne alla laadimist rakenduste ohutust.
Küberturvalisus ei ole ainult üksikisiku probleem, sest ligipääs ühe kasutaja andmetele võib käivitada ahelreaktsiooni, mille tulemusena lekivad ka kontaktide andmed. Ulatuslikud kahjud võivad kaasneda juba ühe väikese turvaaugu pärast.
*Küsitluse korraldas Huawei tellimusel uuringufirma Rait Group 2020 oktoobris, uuringus osales 358 inimest vanuses 18-75.
