Juba MM-võistluste esimesel hooajal 1973. aastal oli kavas 13 erinevat etappi ja riikidest, mis siis neid etappe võõrustasid, kuulub tänavu kalendrisse seitse. Nendeks on Monaco (Monte Carlo), Rootsi, Portugal, Soome, Suurbritannia, Prantsusmaa (Korsika) ja Itaalia (San Remo). Kahes viimati mainitud riigis on MM-etappideks olnud kaks erinevat rallit – Prantsusmaal asendas Korsikat vahepeal Alsace’i ralli ja Itaalias oli San Remo ralli MM-etapiks kuni 2003. aastani, mille järel asendas seda Sardiinia ralli.
Nendest etappidest, mis tänavu kavas, on viimastel aastatel rohkem kirjutatud, aga vaatame tagasi neile, mis unustuse hõlma vajunud või oma staatust tagasi võita üritavad. Nii näiteks kuulus esimesel hooajal MM-sarja koguni kaks etappi Aafrikas. Neist üks kujunes aastate vältel eriti kuulsaks ja selleks oli loomulikult Safari ralli, mis aga suure tõenäosusega 2020. aastal taas MM-etappide hulka naasmas on.
Safari oli vaieldamatult MM-võistluste ajaloo kõige raskem, kuid samas ka kõige seikluslikum ja meeliköitvam võistlus. Suurimaks väljakutseks oli ilmastik – kuival ajal muutis tolm nähtavuse nullilähedaseks, vihmade korral olid teed üleujutatud või põhjatult mudased. Mida professionaalsemaks muutus rallisport, seda enam hakkasid tehasetiimid kasutama võistlusautode ees lendavaid helikoptereid, mis edastasid sõitjatele infot eelseisvast teelõigust.
See aga muutis Safari ralli tiimidele liialt kulukaks ja samas oli korraldajatel aina raskem leida toetust võistluse finantseerimiseks. Kasvas ka kriitika ralli ohutuse suhtes. 2002. aasta oktoobris otsustaski FIA Safari ralli järgmisel hooajal kalendrist välja jätta.
Aafrikas on toimunud etapid veel kahes riigis ning nendeks olid Maroko ja Elevandiluurannik. Maroko ralli oli juba enne esimest MM-võistluste hooaega kujunenud klassikaliseks võistluseks. 1950ndate aastate lõpus esimest korda läbi viidud võistlus kulges läbi Atlase mäestiku, kus kiiruskatsed kulgesid ränkadel, kivistel teedel, mis sarnanesid tänaste Akropolise või Küprose ralliteedega. Siiski sõideti Marokos MM-etapp vaid kolmel korral – aastatel 1973, 1975 ja 1976.
Elevandiluuranniku ralli sai MM-staatuse esimest korda 1978. aastal, mil Uus-Meremaa etapp asendati viimasel hetkel Lääne-Aafrikas alates 1969. aastast korraldatava Bandama ralliga. Võistlus oli pikk ja raske ning osalejaid tihti vähe. Kuidas ka korraldajad ei üritanud, ei saavutanud Elevandiluuranniku ralli kunagi sellist populaarsust ja taset kui Safari ralli. Siiski püsis võistlus MM-kalendris kuni 1992. aastani.
1977. aastal lülitati esimese lõunapoolkeral toimunud etapina MM-võistluste kalendrisse Uus-Meremaa ralli. Sõitjate hulgas ülimalt populaarsel võistlusel oli Uus-Meremaal väikese riigi kohta üllatavalt palju erinevat tüüpi kruusateid. Aucklandist põhja pool on teid, mis meenutavad Soome ralli kiireid, hüpetega teid ning samal ajal on lõuna pool teid, mis sama kurvilised kui Kreekas. Uus-Meremaa rallile sai saatuslikuks kaugus Euroopast, promootori soov laiendada etappide geograafiat ja Austraalia ralli lisandumine MM-sarja kalendrisse 1989. aastal.
Austraalia ralli toimus kuni 2006. aastani kontinendi lääneosas, keskusega Perthis. Siis aga lõpetas kohalik omavalitsus võistluse toetamise. Mõned aastad hiljem leidsid võistluse korraldajad uue toetaja idarannikult ja ralli lülitati 2009. aastal uuesti kalendrisse, mille järel kuulusid Austraalia ja Uus-Meremaa rallid MM-võistluste etappide hulka vaheldumisi. Uus-Meremaa rallifännide meelehärmiks otsustati saareriigi võistlus aga etappide hulgast välja arvata ja nii jäi 2012. aasta etapp tolles riigis seni viimaseks.
Ameerika pakub huvi
MM-sarja promootori unistuseks oleks tänapäeval etapp Põhja-Ameerikas, esmajoones muidugi USA-s, aga häda pärast kõlbaks ka Kanada. Tegelikult on nendes riikides kunagi MM-etapid toimunud. Juba 1973. aasta hooajal kuulus etappide hulka USA vanim ralli, mis kannab nime Press-on-Regardless. Kahjuks langes too ralli kalendrist välja juba 1974. aasta järel, mil võistlusest kujunes üks suur segadus. Isegi võitja selgus alles hooaja lõppedes FIA komisjonis. Suurimad probleemid aga tekkisid kohaliku šerifiga, kelle arvates kihutasid autod liialt kiiresti (ja pealegi veel Halloweeni ajal!) ja kes otsustas võistluse peatada, blokeerides ühe kiiruskatse stardi.
Pärast seda otsiti agaralt uusi võimalusi etapi korraldamiseks USAs ja nii sai 1985. aastal FIA katsevõistluseks Olympus-ralli. Kolmel järgmisel aastal kuuluski USA loodeosas, Washingtoni osariigi teedel toimuv Olympus-ralli MM-kalendrisse, aga et kohalik huvi oli väike ja seejärel kaotati ka senine peasponsor, jäeti 1989. aastaks Olympuse ralli MM-kalendrist välja. Rohkem pole MM-võistlused Põhja-Ameerikat külastanud ning lähim riik, kus fännid maailma parimatele kaasa elada saavad, on Mehhiko.
Kaks erinevat rallit on MM-etapi staatust omanud Kanadas. Esmalt sai selle 1974. aastal Rideau Lakes´i nime kandnud võistlus Lõuna-Ontario metsateedel. Kahjuks lõppes Põhja-Ameerikas läbi viidud teine MM-võistluste etapp, Press-on-Regardless ralli, skandaalide ja segadustega ning järgmiseks hooajaks FIA enam Põhja-Ameerika rallisid MM-võistluste kalendrisse ei lülitanud. Ka ei huvitanud tehasevõistkondi kulukas reis üle ookeani.
1977. aastaks suunasid ralli MM-võistluste korraldajad taas pilgud Põhja-Ameerikasse ja seekord sai MM-etapi staatuse Quebeci ralli (Criterium du Quebec). Esimese korra kohta said organisaatorid isegi kiita, kuid kahel järgmisel aastal langes korralduse tase mitme astme võrra. Põhja-Ameerikas polnud rallispordil erilisi traditsioone ega populaarsust ja väheste entusiastide korraldustöö lonkas mõlemat jalga. Lisaks oli võistlustel vähe osalejad ning paljud tehasetiimid olid arvamusel, et nii kehvalt korraldatud võistluse tarvis pole mõtet kallist reisi Uuele Mandrile ette võtta. 1979. aasta Quebeci ralli jäigi viimaseks MM-võistluste etapiks, mis Kanadas sõidetud.
Veel üks riik väljaspool Euroopat, kuhu promootor tänapäeval etapi viia sooviks, on suur ja kiirelt arenev Brasiilia. Ka tolles jalgpalliriigis on varasemalt MM-etapp toimunud ja seda aastatel 1981-1982. Esimene Rallye do Brasil viidi läbi 1979. aastal ning kuna FIA ja tootjad olid huvitatud Lõuna-Ameerika turust ja Argentina rallile oli leitud koht MM-võistluste kalendris 1980. aastal, siis lülitati aasta hiljem sarja ka Brasiilia ralli. Võistluskeskus oli Sao Paulos, kiiruskatsed kulgesid piki rannikut Rio de Janeironi välja. Kuid korraldajatel olid suured rahalised raskused ja lisaks tekkisid korralduskomitees sisemised vastuolud. Osalejaid oli mõlemal aastal vähe ja tugevatest vihmadest libedate teede tõttu finišeeris 1982. aasta võistlusel vaid viis autot. Nende kahe võistlusega lõppeski Brasiilia panus MM-võistlustesse.
Huvipakkuv Aasia
Täpselt sama tähtsad kui Ameerika suurte riikide turud, on MM-sarja korraldajatele olulised ka Aasia kiirelt arenevad riigid. 1996. aastal otsustas FIA lülitada MM-kalendrisse Indoneesia ralli, millest sai esimene MM-etapp Aasia pinnal. Ralli toimus Sumatra põhjaosas, võistluskeskusega Medanis. Kiiruskatsed toimusid suuremas osas kitsastel istanduste vahelistel kitsastel teedel ning niiskus ja kuumus seadsid kõrgendatud nõudmisi nii sõitjatele kui autodele. Indoneesia ralli sai teoks ka järgmisel hooajal, ent poliitiliselt rahutu olukorra tõttu riigis otsustati 1998. aastal võistlus ära jätta ja rohkem pole MM-võistlused Indoneesiasse naasnud.
Samaks aastaks oli varuetapiks Hiina ralli, kuid otsus Indoneesia kohta tuli liiga hilja, et Hiinat kalendrisse lülitada. Nii toimuski MM-ralli maailma rahvarohkeima riigi pinnal esimest korda 1999. aastal. Kahel eelmisel aastal olid mitmed tehasetiimid sealsel võistlusel osalenud ja FIA nõudmisel lükati võistlus juunist septembrisse ehk kuivalt aastaajalt vihmaperioodide algusse. Nii ei teadnud keegi midagi valitsevatest tingimustest. Tiimid kritiseerisid ka publiku käitumist ja kuigi korraldus oli eeskujulik, tundus et riigis puudus veel piisav huvi ja teadmised nii rallispordi kui sellega kaasnevate riskide kohta. Võistlus lülitati kalendrisse ka 2000. aastaks, kuid aprillis teatasid ralli korraldajad, et pole raha puudumisel võimelised rallit läbi viima.
Juba tänavu oleks MM-kalendrisse peaaegu lülitatud Jaapani ralli, aga tuleval aastal on Tõusva Päikese maa rallifännidel võimalik WRC-autode kihutamisele kaasa elada. Jaapanis kihutati MM-sarja punktidele esmakordselt 2004. aastal Hokkaido saare keerulistel ning kitsastel kruusateedel. Jaapani etapp kuulus kalendrisse viiel aastal järjest ja naasis pärast aastast pausi veel korraks 2010. aastal. Kuna selleks ajaks olid MM-sarja tipptasemelt kadunud Jaapani autotootjad, kadusid ka huvi ja kohalikud sponsorid.
Kolmel korral kihutati MM-sarja punktidele Lähis-Idas, kus etapi staatuse sai kuningliku pere poolt toetatud Jordaania ralli. Äärmiselt kuumades oludes toimunud võistlusel pääsesid sõitjad MM-etapi võitu jahtima kolmel korral, aastatel 2008, 2010 ja 2011. Jordaania rallile sai saatuslikuks piirkonna pingeline poliitiline olukord.
Tagasi Euroopasse
Nüüd tagasi Euroopasse, kus oma MM-staatuse on aastate vältel kaotanud nii mõnigi varem klassikute hulka kuulunud ralli, nagu näiteks Akropolise ralli Kreekas või San Remo ralli Itaalias. Mõlemad võistlused kuulusid MM-sarja kalendrisse juba selle esimesel hooajal. Euroopa rängimaks ralliks nimetatud Akropolise ralli püsis MM-sarja kalendris 2013. aastani, mille järel sai talle saatuslikuks maailma ja eriti valusalt Kreekat tabanud majanduslangus. San Remo ralli kaotas oma koha aga Itaalia teisele MM-etapile, Sardiinia rallile 2004. aastal.
Eesti fännide jaoks kujunes Soome ralli kõrval üheks peamiseks reisisihiks Poola ralli, mis kaotas oma koha kalendris 2017. aasta järel, kui korraldajad ei saanud hakkama pealtvaatajate ohjeldamisega. Lähiminevikus oli Poolas toimunud etapp 2009. aastal ja seejärel aastatel 2014-2017. Aga esimest korda jagati MM-punkte selles riigis juba 1973. aastal, mil etapiks oli maailma teiseks vanim ralli, alates 1921. aastast korraldatud Rajd Polski. Kahjuks oli kõik korraldusega seotu allapoole igasugust arvestust, sealhulgas ka ajavõtt ja legendiraamat ning nii pääseski Poola ralli uuesti etappide hulka alles 2009. aastal.
Peaaegu sama karm kui Akropolise ralli, oli ka aastatel 2000-2006 ja samuti 2009 toimunud Küprose ralli, mille katsed olid ehk isegi veel kivisemad ja kurvilisemad. Küprose ralli oli keskmiste kiiruste poolest MM-võistluste kõige aeglasem ralli ja suure kuumuse tõttu ränk nii autodele kui sõitjatele.
Kahel aastal, 2007 ja 2009, said MM-etapi Norra ja Iirimaa – neist esimeses toimus talveralli ja teises asfaldiralli. Ja veel on kahes Euroopa riigis toimunud MM-etapp vaid korra – Austrias ja Bulgaarias. Austrias toimus MM-etapp kohe esimesel hooajal ja too võistlus, mis kandis nime Austrian Alpine Trials, oli esimest korda toimunud juba 1910. aastal. Kuid seda 1973. aasta võistlust saatsid skandaalid ja järgmisel aastal maailma tabanud kütusekriis andis maailma vanimale rallile lõpliku löögi. Samuti on vaid korra – 2010. aastal – kihutatud MM-punktidele Bulgaarias.
Lõpetuseks veel üks huvitav fakt: kõige enam erinevaid rallisid on võitnud Sebastien Loeb, kes on olnud võidukas 21 erinevas riigis toimunud 23 erineval MM-etapil. Teine on selles arvestuses Sebastien Ogier, kes on saavutanud esikoha 16 erineval MM-etapil 15 erinevas riigis.
