Kuigi vihmaste ja külmade ilmade saabumisega vahetavad paljud oma kaherattalise mugavama transpordivahendi vastu välja, on aina rohkem ka neid, kes sõidavad jalgrattaga aastaringselt. Velomarketi esindaja Edit Kautsi sõnul on hooaja vahetudes kõige olulisem ettevalmistus õige rehvide valik ja pidev puhastus. „Talvel satub lume, lörtsi ning teekattel kasutatud liiva ja soola tõttu keti ja hammasrataste vahele oluliselt rohkem soppa ja mustust ning see lühendab liikuvosade kestust. Igapäevane jalgratta kasutaja peaks talvel ühe-kahe kuu järel käima läbi jalgratta töökojast või hooldama jalgratast iseseisvalt,“ soovitas Kauts.
Kui rääkida jalgratta rehvidest, siis saab tõmmata paralleele auto rehvidega. „Rehve peaks valima tõenäolise sõidutee järgi. Kui talvine rattatee on enamasti väga libe (näiteks asulavälised vähem kasutatavad teed), siis tuleks valida kindlasti naelrehv. Linnas, kus enamasti teeolukord märksa parem, on tihtipeale mõttekam kasutada lihtsalt jämeda mustriga rehve, sest näiteks lumisel teel või “lumepudrus” naastude efekt kaob ning loeb pigem mustri suurus ja agressiivsus,“ ütles Velomarketi esindaja.
Lisaks muudele ohutusmeetmetele peaks kõik rattasõitjad kandma talvel kiivrit, kuna kukkumisoht on tunduvalt suurem ning jalgrattale tuleb hankida korralikud tuled nii ette kui taha. Elektritõukerattaga liigeldes on liikumiskiirus tunduvalt suurem kui jalakäijal ning tihtipeale ka kiirem kui jalgratturil, mistõttu on ohtlikud olukorrad kerged tekkima. Lisaks jaguneb kaherattalisega liigeldes sõitja tähelepanu nii kõnni-, sõidu- ja kergliiklusteede, aga ka inimeste ja autode vahel.
Sügiseste sombuste ilmadega võib päeval veel õhk olla pea 10 kraadi, aga õhtutundidel on asfaldil juba miinuskraadid. „Suur temperatuuri kõikumine tekitab ohtlikke olukordi, sest päevaste plusskraadide valguses ei osata õhtuse tee libedusega arvestada. Lisaks külmale tuleb arvestada ka muude sügiseste teeoludega nagu märjad lehed ja vihm, mis teevad samuti teed libedaks,“ ütles Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.
Kergliikurid sõidavad piisavalt suurtel kiirustel ning võivad kokkupõrkel põhjustada väga tõsiseid tagajärgi. Seda just jalakäija perspektiivist, kes liigub tunduvalt aeglasemalt. “Suur kiirus ja kehvad teeolud võivad lõppeda kukkumise või kokkupõrkega. Kahjukäsitluses näeme, et libedusest ja halbadest teeoludest tingitud kukkumisi kaherattalisega tuleb ette nii sügisel, varakevadel kui ka talvisel perioodil, mil ei osata libedusega arvestada. Tuleb meeles pidada, et vihmast märg ja puulehtedega kaetud asfalt võib olla sama libe kui talviselt jäine tee ning novembri heitlike ilmadega tasub valida teeolule vastav sõidukiirus," hoiatab Mürk.
Tänavusest Gjensidige tellitud ja Nielsen IQ läbiviidud uuringust selgus, et 10% Eesti elanikest sõitis 2020. aastal rohkem jalgratta või tõukerattaga kui eelnevalt.
Talvise rattasõidu meelespea:
1. Igapäevaselt jalgrattaga talvel sõites peaks ühe-kahe kuu järel käima läbi jalgratta töökojast või hooldama jalgratast iseseisvalt.
2. Kui talvine rattatee on enamasti väga libe (näiteks asulavälised vähem kasutatavad teed), siis tuleks valida naelrehv. Tihedamini hooldatud teedel (nt linnas) piisab sageli jämedama mustriga rehvidest.
3. Suurema kukkumisohu tõttu on oluline kanda kiivrit ja teha end teistele liiklejatele tulede abil nähtavaks (nii ees kui ka taga).
4. Vihmast märg ja puulehtedega kaetud asfalt võib olla sama libe kui talviselt jäine tee, mistõttu tasub kiirust langetada miinuskraadide, aga ka hilissügisese vihmase ilma korral.
