Fiat mis ei ole Fiat

Tõnu Ojala
31.05.2021

Uusi automarke ei lisandu meie turule just iga päev, viimane uustulnuk oli hiljuti SEATist eraldatud Cupra. Äsja oma Eesti-debüüdi teinud Abarth on aga erinevalt Cuprast juba vana traditsioonidega nimi, kelle ajalugu ulatub 1940te aastate lõppu.

Abarthi kui autotootja ajalugu ulatub 1949. aastasse, kui Itaalia-Austria päritolu Carlo Abarth pärast võidusõitjakarjääri lõppu omanimelise ettevõtte püsti pani. Tol ajal Cisitalia võidusõiduosakonnas töötanud Abarth leidis end Cisitalia pankroti järgselt sisuliselt tänavalt ja nii läkski esimese Abarthina ajalukku pankrotipeast üles korjatud Cisitalia-Abarth 204. Cisitaliast tulid üle ka esimesed Abarthi töötajad.

 Abarthi ajaloost leiab kümneid tähtsaid võite erinevatest võistlussarjadest (nt F2) ja et alates 1971. aastast kuulub Abarth ühel või teisel moel Fiati alla, lähevad tema saavutustena kirja ka 4 autoralli MM-tiitlit Fiati ja Lancia värvides. Tänapäeval kasutatakse Abarthi jõuallikaid nt nii Itaalia kui Saksamaa F4-sarjas.

Ehkki varasematel aastatel on Abarthi mudelivalikus leidnud erinevaid „järeleaidatud“ Fiati mudeleid – viimastest aastatest meenuvad nii Punto kui 124 Spider – piirdutakse täna vaid Fiat 500-põhiste autodega.

Eesti oludes on Abarthi versioone kolm (tegelikult kuus – kõike kolme saab ka avaversioonina). Esmalt lihtsalt 595, sealt edasi 595 Turismo ja 595 Competizione. Lisaks on Abarthi mudelirivis 595 Essesse ning mõned eriseeriad.

Võidusõidu DNA on Abarthi olemusse kohe algselt sisse programmeeritud. 1,4liitrist T-Jet-turbomootorit kohtab siin kas 145, 165 või 180 hobujõulistena. Vahe tavalise Fiat 500-ga on seega üüratu, sest seal on hobuseid sõltuvalt versioonist 69-105.

Omas nišis võib Abarth end üsna kindlalt tunda – otsest rivaali, kellega teda joonele panna, ei olegi. Esiveolistest kähkusõitjatest võiks ju meelde tulla VW Polo GTI, Ford Fiesta ST, Renault Clio RS, Mini Cooper JCW jt sama masti autod, ent need kõik on Abarthist oluliselt suuremad autod. Viimase aja tulijatest meenub ka Toyota GR Yaris – ehkki samuti suurte mööndustega. On ju GR Yaris erinevalt Abarthist nelikveoline ning ka võimsusnäitajad on Toyotal tunduvalt suuremad.

Ehkki sisuliselt on tegu tuunitud Fiat 500-ga, jätab Abarth oma nunnustiilis algversioonist hoopis „kurjema“ mulje. Auto tagaosas püüab pilki kroomitud terasest topeltsummuti, esiosas on teistsugune iluvõre koos täiendavate jahutusavadega. 17tollised kergsulamist veljed on spetsiaalselt Abarthi tarbeks ning nende vahelt piiluvad suured pidurisadulad. Esiotsas jäävad silma ka spetsiaalselt Abarthile loodud LED-päevatuled.

Salongis püüavad pilku matt siseviimistlus, sportrool ja -istmed, uue kujunduse saanud juhtpaneel. Competizione-versioonid saavad ka piiratud libisemisega mehaanilise diferentsiaali ja Brembo pidurid.

Sõiduasend on Abarthil... ootamatu. Iste on harjumatult kõrgel ning et auto on kitsas, on ka uks juhile harjumatult lähedal. Kui Fiat 500 puhul on automaatne käiguvahetus iseenesest mõistetav, siis konkreetsel proovisõiduautol käigukangi asemel nupurivi näha on siiski pisut ootamatu. Et tegu ei ole klassikalise automaadiga vaid hoopis nn robotkastiga, eeldab see sujuvaks liikumiseks ka veidi teistsuguseid sõiduvõtteid. Muide, käike on Abarthil vaid viis!

Igapäevaseks sõiduks leiab jäiga vedrustuse ning lärmaka, nõksutava robotkasti ja olematu telgede vahega Abarthist kindlasti hoopis mugavamaid autosid. Küll aga loksub kõik omale kohale kui suunduda mõnele kurvilisele teele (või ringrajale), lülitada käigukast manuaalrežiimi ning võtta rooli taga ootavad käiguvahetuslabad sihtotstarbeliselt kasutusele – naerunägu on garanteeritud!

Odavaima Abarthi – seda siis 145 hj 595 – saab Eesti oludes 20 800 euroga. 165 hj 595 Turismo maksab 23 790 ning 180 hj 595 Competizione 26 765 eurot. Võrdluseks – „numbri võrra“ suurema ning 261 hj nelikveolise Toyota GR Yarise hinnanumbriks on 32 700 eurot.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid