Esimene päris enda oma

Samuli Herttua
31.08.2022
Anton Reenpää

Enamasti saab laps endale telefoni siis, kui kätte jõuab kooliminekuiga. Täitsa asise nutitelefoni leiab küllalt soodsalt, aga selle eluiga võivad lühendada jõudlus ja kehv tarkvarauuenduste tugi.

  • Honor X7
  • Nokia G21

VÕRDLUSEKS

  • OnePlus Nord 2

Sügis toob mõneski peres kaasa probleemi – kas peaks koolilapse varustama nutitelefoniga ja kui, siis millisega?

Need ajad on möödas, kui mobiiltelefon oli kättesaamatu unistus – nüüd suhtub laps sellesse kui tavalisse tarbeasja.

Mõistlik oleks seada esimesele mobiilile hinnapiir, sest tarbeasja reeglina väga hoolsalt ei hoita ning telefoni korduv mahapudenemine on enam kui kindel. Madalam hind tähendab aga kehvemat koostekvaliteeti ja funktsionaalsust. Odavamas hinnaklassis pole lihtne leida ka veekindlaid IP-sertifitseeringuga telefone.

Hea hind ei tähenda head jõudlust

200-eurosed nutitelefonid on tehnilistelt omadustelt küllalt asised – nagu võrdluse Honor X7 ja Nokia G21 tõestavad. Kunagised tippmudelite omadused – nagu näiteks 90-hertsise värskendussagedusega ekraan – on tänaseks jõudnud ka soodsatesse telefonidesse. Madalamast hinnaklassist ei puudu ka kiirlaadijad, aga laadimisvõimsused pole siiski kallite mudelitega samal tasemel.

Telefoni odav hind tuletab end meelde igapäevase kasutamise sujuvuses, mis on otseses seoses telefoni jõudlusega. Lihtsama tavakasutuse puhul – nagu sõnumite saatmine ja videode sirvimine – kulgeb kõik ilma suuremate takerdumisteta. Kui aga odava telefoniga sukelduda mängude maailma, on olukord teine. Graafikarohked mängud ei pruugi odavas seadmes üleüldse toimida. Kui kiibistik on nõrk, võib telefon kiiremini ka ajale jalgu jääda, sest uued opsüsteemid ja äpid arvestavad reeglina suurema jõudlusega.

Nutitelefon võib tekitada ka sotsiaalseid probleeme lasteseltskonnas – kui kellegi telefon ei ole nii ilus ja suutlik kui teistel, võib see halvimal juhul anda põhjuse kiusamiseks või tõrjumiseks.

Tasub tähele panna, kui suur on telefoni töömälu ehk RAM – lisaks protsessorile mängib mälumaht olulist rolli telefoni sujuvas kasutuses. RAMi võiks olla vähemalt 4 GB. Salvestusmälu aga määrab, palju saab telefoni installeerida äppe ning salvestada meediat. Videod ampsavad mäluruumi eriti isukalt.

Kui telefonil on mälukaardipesa, tuleks sinna pista võimalikult suur kaart. Teisalt ei tasu unustada ütlust, et ükskõik kui suur on salvestusmälu, täis saab see ikka – mis tähendab, et pole mõtet mälumahu pärast liigselt muretseda. Fotosid ja videoid saab automaatselt arhiveerida pilves ning vabastada ruumi telefonis.

Kaamerate reklaamides on valdavalt juttu nende arvust ja megapikslitest. Kvantiteet ei korva aga kvaliteeti. Tihti on odavate telefonide kaamerate seas näiteks makro- või sügavuskaamera, mis reaalsuses kuigi suurt kaalu ei oma.

Odavate telefonide põhikaamerad teevad enamasti piisavalt häid fotosid – kuniks valgust jagub. Hämaras jäävad odavad sensorid hätta. Erinevalt kallimatest mudelitest puuduvad odavatel mobiilidel ka optilised pildistabilisaatorid.

Kindlasti on ekraani mõõt oluline. Suurelt ekraanilt on tore vaadata videoid või mängida mänge. Teisalt võrdub suur ekraan paratamatult suure telefoniga, mis suurendab oluliselt selle käest pudenemise tõenäosust. Reeglina on kõigi uuemate telefonide ekraanidiagonaal vähemalt 6 tolli, mis väiksemate käte mõõte arvestades on hiiglaslik.

Probleemiks võib olla n-ö tulevikukindlus – kui kaua tootja süsteemitarkvarale uuendusi pakub. Kui telefoni füüsiline keha ajale vastu peab, võib sellele jalgu jääda tarkvara, millele enam värskendusi ei saabu. Odavamad telefonid saavad uuendusi tavaliselt viimases järjekorras ning kui uuenduste programmist välja jäänud telefon on tegelikult edaspidigi kasutatav, on see potentsiaalselt haavatavam pahavara poolt. Ostul tasub kindlasti täpsustada, kas tootja annab uuenduste osas konkreetseid ajalisi lubadusi ning millised need täpselt on.

Eelmine mudel hea hinnaga

Aastane intervall teeb nutitelefonide hindadesse reeglina suuremaid või väiksemaid korrektuure ja nii ei tasu kindlasti unustada ka n-ö eelmist mudelipõlvkonda, mille hinnad võivad uue saabudes märgatavalt langeda. Mullused keskklassi telefonid maksavad täna samuti mõnesaja euro kandis, olles täiesti arvestatav alternatiiv tuliuutele odavklassi omadele. Just seda segmenti esindab mulluse keskklassi telefonide testi (vt TM 12/2021) võitja OnePlus Nord 2.

Vanemad keskklassi telefonid on uutest ja mõnevõrra odavamatest „säästumudelitest” tihtipeale tunduvalt paremad mitmeski aspektis – ilusam ekraan, kvaliteetsem kaamerakomplekt ja parem jõudlus.

Ei tasu unustada ka materjale ja koostekvaliteeti. Kui lisada siia pikem tarkvarauuenduste tugi, on kallima ja vanema telefoni puhul paradoksaalsel kombel tegemist hoopiski tulevikukindlama ostuga. Probleemiks võib aga osutuda heade pakkumiste vähesus, sest uue mudeli saabudes jätkub vanu ainult laovarudest.

Kas perre sobib?

Lapse nutitelefoni brändi valides tasub arvestada ka olemasolevate seadmete margiga – kui see on sama, on vanematel lihtsam last õpetada, võimalikke seadistusprobleeme lahendada ning ka seadmete ühilduvus on garanteeritud.

Telefon vajab ka operaatoriga liitumist. Paketi valikul tasub mõelda, palju andmesidet on lapsel vaja tarbida. Tuleb olla tähelepanelik, et telefon ei kasutaks paketi mahtu ületavat andmesidet, mis on reeglina tunduvalt kallim. Kui kodus, koolis või mistahes kolmandas asukohas, kus laps pikemalt viibib, on WiFi, tuleks üllatuste vältimiseks kindlasti veenduda, et telefon ka seda WiFi-võrku kasutaks. Enim andmemahtu kulutab videote vaatamine, millega tasub arvestada kodust eemal või liikvel olles. Autos tuleks lapsel aga telefoni kasutamine igal juhul keelata.

Populaarsed sõnumeerimisäpid, mis on laste seas populaarseks kommunikatsioonikanaliks, ei kuluta palju andmesidet.

Kaitseümbris kaitseb

Enne valiku tegemist pole paha mõte ka uurida, kas valitud isendile on saadaval kaitseümbrist või -kaasi. Siingi on tihtipeale kehvemas seisus odavamad telefonid – kallimate lisavarustuse nimekiri on pikem. Lisaks telefoni turvamisele annab ümbris ka võimaluse telefoni välimust personaliseerida – mis pole laste jaoks üldse väheoluline aspekt.

Ekraanikatete seas on kõige tugevamaks versiooniks firma PanzerGlass pakutavad kaitseklaasid. Kaitsekile või -klaas tuleks kleepida uuele telefonile kohe ostul, mitte kriimudega klaasile. Kui kaitseklaas on kriimustatud või koguni purunenud, saab selle erinevalt telefoni ekraanist suhteliselt lihtsalt uuega asendada.

Korralikud kaitsekaaned ja klaasikate võivad oma algse ostuhinna kiiresti tagasi teenida, sest kummise pinnakattega telefon püsib kindlamini käes ja on ka tunduvalt vastupidavam kukkumistele.

Reeglid paika

Koos telefoniga on mõistlik panna paika piirid selle kasutamisele. Enne magamaminekuaega pole kindlasti vaja ekraani vaadata, nagu ka liikvel olles. Õues viibides ja jalutades peaks telefon olema taskus, mitte nina ees.

Üle tuleb vaadata turvalisuse seaded – sõrmejälg, muster või PIN-kood. Suurem laps võiks peast teada oma telefoninumbrit ja miks mitte ka vanemate omi, nagu ka seda, et oma numbrit ja kontaktinfot ei jagata kergekäeliselt.

Kui lapse telefonis on mänge, peaks veenduma nende „ohutuses” ka vanemate rahakotile. On juhtunud, et ülihoolitsevad vanemad seovad lapse telefoni äpipoega oma pangakaardi ning laps teeb enesele teadmatagi mängusiseseid oste vanemate raha eest.

 

Usalda, aga kontrolli

Kõige tuntum digitaalne lapsehoidja on Google Family Link. Selle abil saab kontrollida ainult Android-telefone, aga kontrolliäpp on olemas ka iOS-le. Seadistuste nimekiri on pikk ja küllalt nüansirohke, alates seadistuste ja lubatud veebilehtede külastamisest kuni kasutusaegade graafikuteni äppide ja nädalapäevade lõikes. Kui laps soovib oma telefoni midagi laadida, peab vanem andma selleks nõusoleku, samuti saab vanem muuta lapse äppide ajalimiite ja seadistusi eemalt oma seadmest. Family Linkiga saab lapse telefoni ka positsioneerida, lukustada ja kustutada – eelduseks loomulikult, et telefon on sisselülitatuna levis.

iOSi-maailma analoogiks Family Linkile võib mõneti pidada Apple Screen Time´i, aga see ei võimalda positsioneerimist ning on veidi piiratuma funktsionaalsusega. N-ö kolmandate tootjate pakutud lahendustest on üks tuntuimad Qustodio, mis toimib kõigi opsüsteemidega ja pakub väga laia funktsionaalsust, aga see pole tasuta. Qustodio odavaima, viit seadet haldava paketi maksumus on umbes 50 eurot aastas.

Tasub aga arvestada, et et lapsed on nutikad, leidmaks erinevaid viise piirangutest kõrvale hiilimiseks – alustades sellest, et sõpruskonnas on kellelgi piiranguvaba telefon, millega netis vabalt ringi luusida. Seega tuleks koos digitaalse järelvalvega rakendada ka „vana head“ inimlikku kontrolli ehk tunda huvi, milliste tegevustega laps ja tema sõbrad aega viidavad – seda nii virtuaalses kui reaalses maailmas.

ESIMESE OMA telefoni saamine juhtub lapse elus vaid korra ning on tore, kui valik on õnnestunud. Kas seada prioriteediks hind, funktsionaalsus või midagi kolmandat, on vanemate isiklik otsus, ent mistahes telefonist olulisemgi on selle kasutusharjumuste kujundamine alates esimestest sammudest.

Vaata lisa septembri Tehnikamaailmast!

Sarnased artiklid