Nii mõnelgi maal kasutusel oleva temperatuuride mõõtmise ühiku Fahrenheiti kraadi (tähis ºF) esitas üldsusele 1714. aastal sünni poolest sakslane, aga Hollandis töötanud klaasipuhuja-instrumentide valmistaja-füüsik Daniel (Dante) Gabriel Fahrenheit (1686–1736). Tema leiutatud skaala põhines nähtustel, mis olid katsetel kergesti korratavad. Ta kasutas skaala loomisel vee jäätumistemperatuuri ja terve inimese loomulikku kehatemperatuuri, lisaks lume ja ammooniumkloriidi ehk salmiaagi segu jäätumispunkti. Viimane on oluline selle poolest, et see jäi madalaimaks temperatuuriks, mille ta suutis oma laboris saavutada. Neile katsetega korratavatele temperatuuritasanditele andis ta skaalal väärtuseks 0 °F, 32 °F ja 96 °F. Kraadide arvuks valis ta oma skaalal 180 selle arvestusega, et siis jääb inimese kehatemperatuur 100 ºF lähedale.
Fahrenheit valmistas ajaloost teada olevatel andmetel esimese alkoholi baasil töötava meteoroloogilise termomeetri juba aastal 1706, kuid selle termomeetri puuduseks oli alkoholi külmumis- ja keemistemperatuuride liiga väike vahe. Temast sai kuulus ja lugupeetud termomeetrite valmistaja, kui tema poolt hiljem leiutatud elavhõbedatermomeeter saavutas tuntuse. Elavhõbe on tavatingimustes ühtlaselt paisuv / kokku tõmbuv vedel metall. Ta saatis oma termomeetreid katsetamiseks sellistesse tollal eksootilistesse kohtadesse nagu Island või Lapimaa.
Skaala kraadijaotuste määramiseks sai Fahrenheit mõjutusi 1708. aastal Kopenhaagenis käies Taani astronoomilt Ole Rømerilt. Taani teadlane näitas talle enda loodud etanoolil töötavat kraadiklaasi, mis oli ilmselt mõeldud inimese kehatemperatuuri mõõtmiseks. Astmestik toetus kahele selgelt teadaolevale temperatuurile: jää sulamispunktile ning inimese kehatemperatuurile. Fahrenheit ilmselt omastas Rømeri idee, kui kasutas neid oma skaala loomisel. Praegu kasutatakse Fahrenheiti skaala astmestiku puhul puhta vee jäätumis- ja keemistemperatuuri (32 °F ja 212 °F). Inimese normaaltemperatuuriks on Fahrenheiti skaalal 98 ºF, absoluutseks nulltemperatuuriks on ‒459,67 ºF.
Skaala on olnud soositud enamasti ingliskeelsetes maades ka siiani. Paljudes maades on see aga asendunud rootslase Anders Celsiuse Celsiuse skaalaga (esitleti 1742). Fahrenheiti skaalat kasutatakse muuhulgas Ühendriikides ja siin-seal Kariibi mere saartel. Celsiuse skaala kõrval kasutatakse Fahrenheiti skaalat näiteks Austraalias, Suurbritannias ja Uus-Meremaal.
