Meie päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter on läbimõõdult ca 11 korda suurem ja ruumala poolest 1300 korda mahukam kui Maa, kuid tänu oluliselt väiksemalt tihedusele (Maal 5,514 g/cm3, Jupiteril vaid 1,326 g/cm³) on ta massi poolest „ainult“ umbes 318 korda massiivsem. Maa raadius on ca 6371 km ja mass 5,97 × 1024 kg, Jupiteril vastavalt 69 911 km ja mass 1,8986×1027 kg. Vastavalt on suurem ka gravitatsioon – Maal 1 g = 9,8 m/s², Jupiteril 24,79 m/s2 ehk 2,528 g.
Aga on Jupiterile võistlejaid? Vastus on jah ja neid võib olla rohkemgi. Üks tuntumaid neist on planeet koodnimega ROXs 42Bb, mis tiirleb Rho Ophiuchi pilves asuva punastest kääbustest kaksiktähe ümber. See planeet asub Maast umbes 460 valgusaasta kaugusel ja tema suuruseks hindab Texase ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Thayne Currie umbes 2,5 Jupiteri läbimõõtu ehk 339 714 km. Selle hiiglase mass on umbes üheksa korda suurem Jupiteri omast.
See hiidplaneet avastati 17. oktoobril 2013. aastal Kecki kosmoseteleskoobi abil Mauna Kea observatooriumikompleksis. Planeet tiirleb ümber oma tähe sellisel kaugusel (157 AU), et täisringi tegemiseks kulub tal koguni 1968,3 aastat.
Kuid hiiglasi on rohkemgi. Maast 370 valgusaasta kaugusel tiirlevad ümber oma tähe kaks protoplaneeti, mille raadiuseks hinnatakse vastavalt kaks ja neli korda rohkem kui Jupiteril. Veel üheks kandidaadiks on planeet koodnimetusega HAT-P-67 b, mis on samuti enam kui kaks korda Jupiterist suurem.
ROXs 42Bb on üks täpsemini mõõdistatud hiidplaneete, kuid suurimate planeetide registrist leiame temast suuremaidki – nt GQ Lupi b läbimõõduga 419 400 km ja HD 100546b, mille läbimõõt on koguni 986 000 km.
Aga miks selline määramatus? Neist planeetidest on küll teleskoopidega kujutisi saadud, kuid hiigelsuur vahemaa ei luba väga täpseid mõõtmisi. Nii kasutatakse ka kaudseid hindamismeetodeid –nagu nt nende ereduse hindamist – kuid nende korrektsuses ei saa alati 100% kindel olla.
Teine määramatus tuleb sellest, kuidas üldse defineerida, mis on planeet ja mis mitte. Suurte tähtede puhul on kõik selge, ent tähtede ja planeetide vahele jääb rida objekte nagu nt pruunid kääbused. Need on mõõtmetelt väiksemad kui tähed, ent samas suuremad kui planeedid. Nii ongi paljud teadlased nende eristamiseks võtnud kosmoseobjekti massi – kõik objektid massiga üle 13 Jupiteri massi on pruunid kääbused, alla selle aga planeedid. Samas aga mitmed (sh eelpool mainitud Currie) tõstavad selle piiri oluliselt kõrgemaks – pruunid kääbused algaksid ca 25 Jupiteri massist. Ning oluline näitaja on ka planeedi massi võrdlus tema tähe omaga.
