Üks nüüdisaja mõistatus võiks kõlada nii: mõista, mõista, mis see on: ise kuiv, aga vesistab? Eks see kuiv silm ole, mis vaevab üha rohkem nii noori kui ka vanu.
Täna Saku Suurhallis toimunud pressikonverentsil tutvustas aasta alguses Eesti Kardiliitu juhtima asunud juhatus tänavuse hooaja plaane ning autasustas eelmise hooaja meistreid.
Elu on suvel hulga lihtsam ja muretum, kui kastmise eest hoolitseb moodne süsteem ning ei pea alatasa mässama kastekannude ja voolikutega.
Kui kasvatad kasvuhoones tomateid ja terrassi kaunistavad lilleanumad, siis kastmisest pääsu pole – muidu saaki ei
Euroopa lehis (Larix decidua), nii nagu teisedki lehise perekonna liigid, lisab oma kollaseks värvunud võraga sära aia sügisvärvide pillerkaari.
Lehised on maalilised kaks korda aastas: kevadel, kui uued okkakimbud hakkavad pungadest välja trügima ning
Lutheri kvartali katusekorteris ootab ees pealtnäha mittetajutav vastuolu. See on soojust täis tehasehoone. Seal on ka suured aknad ja avarad ruumid, kuid perenaine armastab hoopis hämarust.
Nagu me teame, on temperatuur sõltuvuses aineosakeste liikumise/võnkumise kiirusest – mida kiiremad need on, seda kõrgem on temperatuur ja vice versa – mida aeglasemalt nad võnguvad, seda külmem on.
Meie ilmastik muutub eelduslikult soojemaks, sajusemaks ja tormisemaks. Selline ilmastikumuutus tekitab võimaluse, et ka hoonetele hakatakse esitama rangemaid nõudeid.
Pakettaknad on loodud vastu pidama aastaid. Halvim, mis nendega juhtuda saab, on kondensvee ilmumine paketi sisemisele klaasile. Kui nii juhtub, pole teha muud, kui pakett terves tükis välja vahetada.